Obsah (4)

§ 168§ 150§ 430§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-41106 Plusplus Legal

§ 168lg 3 alusel iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.

4. Rahuldada hageja riigilõivu tagastamise taotlus osaliselt ja jätta

§ 150

lg 3 alusel taotlus rahuldamata osas, milles taotletakse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist 50% ulatuses.

1. Määruse jõustumise järel tagastada hagejale kokku 150 eurot maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, millest 125,00 eurot on pool hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust ja 25,00 eurot hagiavalduse esitamisel ettenähtust enam tasutud riigilõiv. Tagastatav riigilõiv kanda Plusplus Legal OÜ (registrikood 12752805) arveldukontole nr EE
3. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohtu menetluses on Plusplus Legal OÜ hagi K. A. vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. 27.04.2016 saabus kohtule Plusplus Legal OÜ esindaja ja K. A. esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingu kohaselt pooled, arvestades, et hageja esitas kostja vastu nõude põhisumma 1194,94 €, viivise 1194,94 euro ning menetluskulude: tasutud riigilõivu 550,00 (275,00 x 2) ja õigusabi tasu 360,00 € väljamõistmiseks, nõustusid sõlmima kompromissi ja lõpetama menetluse. Pooled leppidis kokku, et kostja tasub hagejale võlgnevuse ja menetlusekulude katteks kokku 1 200,00 eurot maksegraafiku alusel igakuiste 100,00 euro suuruste osamaksetena ühe aasta jooksul alates 01.06.2016 kuni 01.05.2017; menetluskulud, mida ei ole kirjeldatud kompromisslepingus, jäävad menetluspoolte enda kanda ning kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. 2.Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga 2 Tsiviilasi nr 2-14-41106 kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 3. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 4. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud, mida ei ole kirjeldatud kompromisslepingu punktis 2.1 (kohtumääruse resolutsiooni numeratsiooni järgi punkt 1.1.) jäävad poolte endi kanda. Seetõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. 5. Riigilõivu tagastamine. Hageja taotleb vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 275,00 eurot. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus maakohtu menetluses riigilõivu summas 275 eurot (71,70 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 203,30 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel) ning apellatsioonkaebuse esitamisel 275 eurot.

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega maakohus ei tagasta apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

1. Asja menetlenud maakohtu esimene koosseis on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hagejale selgitanud, et ta on tasunud riigilõivu ettenähtust 25 euro võrra rohkem. Hagis esitatud andmetel on tsiviilasja hind 2389,88 eurot. Hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 1 ja lisale 1 tasuda riigilõivu 250 eurot. Kuivõrd hageja taotles riigilõivu tagastamist suuremas summas, kui kompromissi korral on võimalik tagastada, käsitab kohus hageja taotlust muu hulgas enamtasutud riigilõivu tagastamise taotlusena.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 150

lg 1 p-st 1, lg 2 p-st 1 ja lg-st 4, kohus tagastab poole maakohtu menetluses tasutud riigilõivust 125 eurot (250€/2) kuna pooled sõlmisid kompromissi, ja 25 eurot kui ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu.

§ 150

lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja näidatud Plusplus Legal OÜ arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3