← Eesti

2-19-14120/15

Obsah (9)§ 427§ 424§ 561§ 423§ 425§ 426§ 173§ 168§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-14120 Tsiviilasi S. V. hagiava

§ 427, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). AVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 13.09.2019 esitas S. V. seaduslik esindaja Pärnu Maakohtule hagiavalduse V. V. vastu elatise nõudes. Pärast puuduste kõrvaldamist võttis Pärnu Maakohus 10.10.2019 määrusega S. V. hagiavalduse menetlusse.
  2. 20.10.2019 edastas hageja seaduslik esindaja kohtule e-kirja, milles teatas, et lapse isa on nõus ilma kohtu abita asju ajama ja last toetama. Tsiviilasi nr 2-19-14120
  3. 25.11.2019 kohtuistungil peale kohtu selgitusi hageja esindaja avaldas, et soovib hagiavalduse tagasi võtta, kuna nad elavad koos lapse ja kostjaga perena koos ning kostja täidab oma kohustust last ülal pidada vahetult. Kostja eelistungile ei ilmunud. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 424

lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik. 6. Tulenevalt PKS § 123 lg-st 1 kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 561

lg 1 sätestab, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja on kohtule avaldanud, et kostja teostab hageja ülalpidamist vahetult ja hageja ei loobunud hagiavaldusest, vaid võttis hagiavalduse tagasi, siis kohus asub seisukohale, et puuduvad alused S. V. taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks rahuldamata jätmiseks. 7.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 425lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole menetlusosalistel asjas menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.