9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
H.l on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab I. H.d viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. I. H. peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sissetulekust, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, võib I. H. 25% kasutada enda huvides (
- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul I. H. ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik I. H. kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. 9.
nimetatud väljamakseid on tehtud summas xxxx,xx eurot: ajutise halduri tasu (13.09.2019 määrus, sh
I. H. pankrotimenetluses on müüdud korteriomand asukohaga xxxxx x-x xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxxx. Registriosa kolmandasse jakku oli 25.05.2017 sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Omega Invest OÜ kasuks. Registriosa neljandasse jakku oli 22.05.2008 sisse kantud I järjekoha hüpoteek summas 260 000 krooni (16 617 eurot) SEB Pank AS kasuks. Kinnistu müüdi avalikul enampakkumisel elektroonilise oksjonikeskkonna kaudu alghinnaga 5000,00 eurot. Keelumärge ja hüpoteek müügi käigus kustutati. I. H. pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Võlausaldajatel jääb tunnustatud nõuete osas saamata 33 356,10 eurot järgmiselt: II rahuldamisjärk: SEB Pank AS 3553,86 eurot, Intrum Debt Finance AG 2060,80 eurot, ITM Inkasso OÜ 364,85 eurot, Nord Collect OÜ 465 eurot, ERA Liisingu Inkassoteenused AS 886,34 eurot, Omega Invest OÜ 2557,89 eurot, Consortio Fashion Group OÜ 4127,28 eurot, TF Bank AB 5153,14 eurot, Kohtutäitur Igor Prigoda 36 eurot, PlusPlus Capital AS 5718,66 eurot, xxxxx xx x xxxxxxxxxxxxx 1595,84 eurot, Holm Bank AS 1758,30 eurot; III rahuldamisjärk: Aktiva Finants OÜ 5078,14 eurot. I. H. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole
I. H. pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt oli tema varade väärtuseks 5000 eurot. Võlgnikul oli teadaolevalt kohustusi 19-ne võlausaldaja ees kokku summas vähemalt 40 742,03 eurot. Pankrotimenetluses esitas nõudeavalduse 15 võlausaldajat. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kokku 13-ne võlausaldaja nõudeid summas 37 606,10 eurot. Haldurile ei ole teada, et ükski võlausaldaja oleks esitanud nõuete tunnustamise hagi. Pankrotimenetluses müüdi esimesel enampakkumisel alghinnaga SEB Pank AS kasuks hüpoteegiga koormatud halvas seisukorras olnud korteriomand. Pankrotimenetluse ajal on võlgnik töötanud xx xxxxxxx xx-is. Lisaks töötasule saab ta töövõimetoetust, samuti peretoetusi ja sotsiaaltoetust. Kinnipidamiste teostamisel tuleb arvestada sellega, et võlgnikul on x alaealist last (sh x xx xxxxx xxxxxxx). Eelnevast lähtuvalt ei lähiajal oluliste vahendite laekumine pankrotivarasse tõenäoline. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara oli koormatud I jrk hüpoteegiga, siis oli pankroti väljakuulutamisel selge, et
lg 2 alusel menetluskuludeks lubatud summa ei võimaldaks pankrotimenetluse kohast läbiviimist ja seega oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata
Samas oli võlgnik esitanud
lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt
I. H. puhul pole teada
lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. I. H. pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. I. H. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlik kiirlaenude ja järelmaksude võtmine, (sh ühtede kohustuste teistega kustutamine) olukorras, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks. Maksejõuetuse tekkimisele on oluliselt aidanud kaasa võlgnikku majanduslikult toetanud isa surm xxxx. aastal ja laste isa surm xxxx. aastal ning võlgniku tervisliku seisundi halvenemine. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2016. aasta lõpp, kui võlausaldajad asusid võlgu 5
Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses väljamaksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Haldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot), millest x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot) hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (kokku x eurot) maksta välja pankrotivara arvelt (sh seal praegu oleva ja enne pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumist võimalikult laekuvate vahendite arvelt). Halduri tasu maksta välja pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vara ega sissetulekuid ei ole, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et I. H. pankrotimenetluse lõpetamine
Kohus lõpetab pankrotimenetluse ja avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. TsMS § 158 lg 4 kohaselt kohus märgib määruses võlausaldajate tunnustatud nõuete ja nende rahuldamata jäävate osade suurused. Kohus vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt
lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja
H. kanda. 6.
lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 7. Haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. I. H. pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena laekunud pankrotivarasse 5388,60 eurot.
lg 1 kohaselt on sellisel juhul halduri tasu alammäär x% pankrotivarast, mis on seega x eurot. Seega tuleb halduri tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x% summas x eurot. 8.
MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri 6
lg 11 alusel üksnes seetõttu, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks summas x eurot (s.o x eurot + käibemaks 20% summas x eurot), ilma kohustuseta see riigile hüvitada. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt ei pea võlgnik selles summas menetlusabi riigile tagastama. Pankrotihalduri tasu tuleb riigituludest välja maksta pankrotihalduri näidatud büroole. Halduri kulutused summas x eurot (lisandub käibemaks 20% summas x eurot) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt (st enne lõpetamise määruse jõustumist pankrotivarasse võimalike laekuvate vahendite arvelt) OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 9.
lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 17.12.2019 nõuete kaitsmise koosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on selles asjas põhjendatud. Võlausaldajad ei ole pidanud vajalikuks pakkuda välja kandidaati võlgniku usaldusisikuks. Teise isiku usaldusisikuks määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes
lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kui ilmneb, et võlgnik siiski ise ei tule toime enda usaldusisiku ülesannete täitmisega, või võlgniku varalise seisundi muutumisel on kohtul võimalus usaldusisik ka hiljem määrata.
lg-st 5 tulenevalt III järgu nõuded on võlgnik kohustatud rahuldama pärast II järgu nõuete täielikku rahuldamist. See tähendab, et võlausaldajatele väljamakstav summa tuleb jagada II järgu nõuete vahel kuni kõik II järgu nõuded on täielikult tasutud, seejärel tuleb hakata väljamakseid tegema III järgu nõude täitmiseks.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohtul on asjaolusid arvestades võimalik võlgnik vabastada kohustustest ka kolme aasta järel, kui: 1) võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja 2) rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.