Obsah (10)

§ 89§ 10§ 9§ 22§ 1§ 31§ 27§ 86§ 150§ 23

2-19-14040 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 1.november 2019.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14040 Tsiviilasi J P avaldus Väinamere v

§ 89lg 1).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. 6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 7. Avaldada vastavalt

§-s 33 sätestatule viivitamatult pankrotimääruse kohta (määruse resolutiivosa punktid 1-5 ja edasikaebamise kord) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata kohtumääruse ärakiri äriregistrile.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (a/a EE832200221039155226, Swedbank) kasuks 11,5 töötunni eest kokku 1242 eurot (sisaldab käibemaksu summas 207 eurot).
2. Välja mõista Väinamere Teenindus AS-lt (pankrotis) vajalike kulutuste (teabenõuded, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (a/a EE832200221039155226, Swedbank) kasuks kokku 144,00 eurot (sisaldab käibemaksu summas 24 eurot).
3. Ajutise halduri tasu summas 1242 eurot ja kulud summas 144 eurot kuuluvad hüvitamisele võlgniku vara arvelt. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku Väinamere Teenindus AS kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
4. J P esitas 13.09.2019 maakohtule avaldus Väinamere Teenindus AS pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt J P (edaspidi nimetatud Võlausaldaja) ja Väinamere Teenindus AS (edaspidi nimetatud Võlgnik) vahel oli 31.05.
5. a. sõlmitud juhatuse liikme leping (edaspidi nimetatud “Leping”, Lisa 1), mille kohaselt Võlausaldaja täitis AS-is Väinamere Teenindus juhatuse liikme kohustusi. Vastavalt 14.01.
6. a. AS Väinamere Teenindus nõukogu otsusele (Lisa 2), kutsuti Võlausaldaja juhatusest tagasi. Arvestades, et juhatuse liikme volitused pikenevad Lepingu p. 1 alusel iga kolme aasta tagant, siis oleksid ilma tagasikutsumiseta Võlausaldaja juhatuse liikme volitused lõppenud 31.05.
7. a. Tulenevalt eeltoodust, on Võlausaldaja käesoleval juhul kutsutud juhatusest tagasi enne lepingu tähtaja möödumist. Lepingu p 7.
8. kohaselt on Võlausaldajale ettenähtud lahkumishüvitis juhul, kui juhatuse liikme tagasikutsumine toimub mh enne lepingu tähtaja möödumist. Hüvitise suuruseks on sama lepingu punkti kohaselt lepingu lõppemisele eelnenud 12 kuu keskmine tasu 12-kordses määras. Võlausaldaja netotöötasu
9. aastal oli 2959,20 eurot kalendrikuus 2 2-19-14040 (Lisa 3), seega on tema lepingujärgseks lahkumishüvitiseks 2959,20x12 = 35 510,40 eurot. Lepingu p. 7.3 järgi makstakse lahkumishüvitis välja 7 päeva jooksul arvates lepingu lõppemise päevast ülekandega juhatuse liikme pangaarvele. Kuivõrd Võlausaldaja kutsuti juhatusest tagasi 14.01.
10. a. nõukogu otsusega, siis oli lahkumishüvitise tasumise tähtajaks 21.01.
11. a. Samas pole AS Väinamere Teenindus käesoleva ajani maksnud Võlausaldajale välja lepingujärgset lahkumishüvitist. Võlausaldajal on lisaks lahkumishüvitisele AS Väinamere Teenindus vastu ka teenuse osutamise tasu nõue, kuivõrd Võlausaldaja ja AS Väinamere Teenindus vaheline käsundusleping pole käesoleva ajani lõpetatud. Kuivõrd võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul hüvitist ei tasunud ning võlgnetav summa on tänase päevani võlausaldajale täies ulatuses tasumata, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult võlgnevuse tasumist. Võlgnik on jätnud täitmata oma kohustused Võlausaldaja ees jättes talle tasumata juhatuse liikme lepingu p-st 7.
12. tuleneva lahkumishüvitise. Tulenevalt eeltoodust, Võlausaldajal on Võlgniku vastu põhinõue kokku summas 35 510,40 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlausaldaja nõue Võlgniku vastu on muutunud sissenõutavaks, Võlgnik ei ole nõuet täitnud 30 päeva jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Võlausaldaja on esitanud Võlgnikule pankrotihoiatuse 28.03.
13. a. (Lisa 4), mille on Võlgnik kätte saanud 01.04.
14. a. (Lisa 5). Vaatamata pankrotihoiatuse kättesaamisele, Võlgnik ei ole käesoleva hetkeni nõuet Võlausaldaja ees likvideerinud. Võlausaldajal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras, s.o 8% aastas ehk 0.021918% päevas igalt võlgnetavalt summalt. Viiviste arvestus toimub järgmiselt: 35 510,40 EUR (põhisumma) x 0.021918% päevas = 7,783101 EUR/päevas. Seisuga 21.01.
15. a. muutus sissenõutavaks Võlgniku lahkumishüvitisest tulenev võlgnevus Võlausaldaja ees summas 35 510,40 eurot. Võlausaldaja on olnud võlgnevuses kokku 179 päeva. Seisuga 19.07.
16. a. lisandub võlausaldaja põhinõudele viivis 179 päeva eest, summas 1 392,62 eurot (7,78x179=1392,62). Tulenevalt eelnevast, Võlausaldajal on Võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 36 903,02 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 35 510,40 eurot ja viivisevõlgnevusest summas 1 392,63 eurot. Võlausaldaja esitas Võlgnikule pankrotihoiatuse 28.03.
17. a. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud 01.04.
18. a., kuid ei ole siiani võlgnevust tasunud. Kuivõrd võlgnik ei ole täitnud enda kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ega ka 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse esitamist, siis on täidetud

§ 10lg 2 p-s 1 märgitud tingimused ajutise halduri nimetamiseks.

Veel enam, Võlausaldajale teadaolevalt puudub võlgnikul vara, mille arvel võlausaldaja ees olevaid kohustusi täita. Kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule mistahes kinnisvara ei kuulu (lisa 6). Samuti ei ole Võlgnik esitanud 2018. a majandusaasta aruannet, kuigi äriühing kohustub esitama majandusaasta aruande 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist (lisa 7). Tulenevalt eeltoodust, Võlausaldaja hinnangul on

§ 10lg 2 p-s 1 märgitud tingimused ajutise halduri nimetamiseks täidetud.

Võlgniku võlgnevus on vähemalt 2500 eurot, mis on piisav ajutise pankrotihalduri nimetamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks ning Võlgnik ei ole täitnud oma kohustust 30 päeva jooksul alates selle sissenõutavaks muutumisest. Tulenevalt eeltoodust, Võlausaldaja on seisukohal, et käesolevaga esineb põhjendatud alus pankrotimenetluse algatamiseks Võlgniku suhtes. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes

§ 9

lg-le 1, § 10 lg 2 p-le 1 palub võlausaldaja võtta pankrotiavaldus menetlusse ja määrata Väinamere Teenindus AS-ile ajutine pankrotihaldur; kuulutada välja Väinamere Teenindus AS pankrot ja jätta menetluskulud Väinamere Teenindus AS kanda.

1. Pärnu Maakohus võttis 17.09.2019.a. määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kohus määras, et võlgnikule tuleb teatada pankrotiavalduse esitamisest, väljastada talle pankrotiavaldus ja selle lisad ning määras kindlaks eelistungi toimumise aja – 9.10.2019.a. 3 2-19-14040
2. Ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 9.10.2019 peetud eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ega vastuväidet pankrotiavaldusele ei esitanud. Maakohtu 9.10.2019 määrusega nimetati Väinamere Teenindus AS ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder ning tehti talle kohustuseks

§ 22lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmine.

Võlgnik 31.10.2019 kohtuistungile ei ilmunud. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS 4. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud enda teabeandmise- ega koostöökohustust, mis on raskendanud võlgniku varadest, kohustustest ja tegevusest ülevaate saamist. Samuti ei ole selge, kas ja kuidas on korraldatud võlgniku raamatupidamine. Tehtud päringute tulemusel on ajutine haldur käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on võimalikke kohustusi kokku vähemalt summas 37 697,45 eurot. Vara on võlgnikul hinnangulises väärtuses 37 000,00 eurot. Kuigi võlgniku kohustused ületavad võlgniku varasid üksnes vähesel määral, on võlgnik jätnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude teadmata põhjusel täitmata, samuti ei ole võlgnik pankrotiavaldusele vastu vaielnud. Arvestades, et vara realiseerimisega kaasnevad täiendavad kulud, samuti käibemaksu kohustus müüdavalt varalt, ei kata sellest saadav võimalik tulem enam võlgniku kohustusi. Lisaks puudub võlgnikul teadaolevalt majandustegevus. Nimetatut kogumis arvesse võttes, on ajutise halduri hinnangul võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on välja toonud, et võlgniku majandustegevus on seoses parvlaevade liinilepingu lõppemisega olulisel määral 2016 aasta lõpus vähenenud. Võlgnikul ei ole õnnestunud vaatamata heale kapitaliseeritusele oma majandustegevust taastada. Maksejõuetuks on võlgnik ajutise halduri hinnangul muutunud lõpuks põhjusel, et on jätnud korrektselt oma tegevuse lõpetamata, sh vara müümata ja selle arvelt võlausaldajate nõuded rahuldamata. Ajutise halduri hinnangul oleks olukorras, kus väljavaated varasema majandustegevuse taastamiseks puudusid, olnud korrektne alustada võlgniku likvideerimismenetlusega ja selle õigeaegne alustamine oleks eeldatavalt võimaldanud seda teha viisil, kus kõik kohustused oleks olnud võimalik katta. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud andmeid raamatupidamise kohta, ei ole võimalik halduril selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi esile tuua. Võlgniku arvelduskontodelt nähtub erinevaid arvete tasumisi, laenu andmisi, mille osas hinnangute andmine ilma alusdokumentideta on raskendatud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt maksejõuetu. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus leiab, et põhjendatud on võlgniku pankroti väljakuulutamine.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Vastavalt

§ 31

lg-le 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Peale tutvumist ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega asub kohus seisukohale, et on põhjendatud võlgniku pankroti väljakuulutamine. Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei ole võlausaldaja surm menetluse ajal XXXXXXXX takistuseks käesoleva pankrotimenetluse jätkumisele, kuivõrd võlausaldajat esindab menetluses lepinguline esindaja, teiseks tekib üldõigusjärglus (TsMS § 209 lg 1) ning menetlusse saab astuda võlausaldaja üldõigusjärglane (pärija) ning pankrotiavalduse menetlemist ei saa peatada (

§ 27lg 3).

Ajutine haldur on välja toonud, et võlgniku majandustegevus on seoses parvlaevade liinilepingu lõppemisega olulisel määral 2016 aasta lõpus vähenenud. Võlgnikul 4 2-19-14040 ei ole õnnestunud vaatamata heale kapitaliseeritusele oma majandustegevust taastada. Maksejõuetuks on võlgnik ajutise halduri hinnangul muutunud lõpuks põhjusel, et on jätnud korrektselt oma tegevuse lõpetamata, sh vara müümata ja selle arvelt võlausaldajate nõuded rahuldamata. Ajutise halduri hinnangul oleks olukorras, kus väljavaated varasema majandustegevuse taastamiseks puudusid, olnud korrektne alustada võlgniku likvideerimismenetlusega ja selle õigeaegne alustamine oleks eeldatavalt võimaldanud seda teha viisil, kus kõik kohustused oleks olnud võimalik katta. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Eeltoodud põhjendustel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja nimetab pankrotihalduriks senise ajutise halduri Kristo Tederi, kes on vastava nõusoleku andnud. Kohus peab põhjendatuks

§ 86

lg 1 alusel võlgniku juhatuse liikmelt Kaupo Kindsigolt võlgniku vande võtmise vahetult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 28.11.2019.a. 6.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 7. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest järgmiselt: asja materjalidega tutvumine ja analüüs - 1 h; halduri toimiku koostamine - 0,5 h; teabenõuete koostamine ja saatmine võlgnikule, registritesse, krediidiasutustesse - 0,5 h; teabenõuete vastuste analüüs (sh arvelduskonto väljavõtted, väljavõtted registritest, aruanded) - 3,0 h; kohtule ajutise halduri aruande koostamine - 6,0 h; kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks- 0,5 h. Kokku 11,5 h. Haldur palub lähtudes

§-ist 23 ning väljakujunenud kohtupraktikast kohtul määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (a/a EE832200221039155226, Swedbank) kasuks 11,5 töötunni eest 1 035,00 eurot (arvestusega 1 tund = 90,00 eurot), millele lisandub käibemaks summas 207,00 eurot, kokku 1 242,00 eurot. Samuti palub haldur vajalike kulutuste (teabenõuded, sidekulud, kontoritarbed, transpordikulu) katteks välja mõista võlgnikult Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (a/a EE832200221039155226, Swedbank) kasuks 120,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 24,00 eurot, kokku 144,00 eurot. Kulutused on tehtud perioodil 09.10.2019 kuni 31.10.2019. Haldur palub määrata ajutise halduri tasu summas 1 242,00 eurot ja kulud summas 124,00 eurot hüvitamine võlgniku vara arvelt. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele ei ole vastuväiteid esitatud. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused taotletud ulatuses võlgnikult tema vara arvelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5