Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus 1 05.09.2019 esitatud hagiavalduse ja 19.09.2019 hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist alates hagiavalduse esitamisest seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2019.a 270 eurot kuus. Elatise nõuet põhjendatakse sellega, et hageja lepingulise esindaja ja kostja kooselu on lõppenud xx.xx.xxxx ning pärast seda pole kostja hagejat ülalpidamisel regulaarselt toetanud. Kostja kandis lapsele 04.01.2019 detsembrikuu eest raha, kuid vahepeal ei toetanud ta last kuidagi ja juunis andis kostja sularahas 1000 eurot 4 kuu eest. Aprillist kuni septembrini ei ole kostja last toetanud. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult.
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu, kuid kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu lahendab kohus tulenevalt
lg-st 1 asja tagaseljaotsusega.
Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.-31.01.2019 on elatise määraks 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 on elatise miinimummääraks 292 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagi on kohtule esitatud 05.09.2019. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hagejate faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulusid esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.