KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Toomas Talviste 13. veebruar 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-19-1017

§ 172

ja 173 järgi : - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, v.a tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik/võlgnik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Usaldusisikul tuleb anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. - Võlgnik peab eelmises punktis nimetatud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Esimene aruanne perioodi 13.veebruar 2020 –

1. veebruar 2021 kohta esitada kohtule hiljemalt 20.02.
2. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
3. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik ja/või pankrotihaldur 15 päeva jooksul selle kättesaamise/Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud
4. Pärnu Maakohtu 22.08.2019 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku A. P. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) on esitanud kohtule 22.01.2020 aruande, milles palub: - kinnitada käesolev pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada A. P. pankrotimenetlus; - vabastada pankrotihaldur tema kohustustest pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist; - määrata halduri tasuks x eurot, millest x eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ning x eurot mõista välja võlgnikult (summadele lisandub käibemaks); - algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses. 2

§ 22lg 5 mõttes.

Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud x €.

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks x €, mis ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Käesolevas pankrotimenetluses on halduril kulunud tööks kokku x tundi ja x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu täies ulatuses väljamaksmiseks, siis taotleb haldur tasu osalist hüvitamist ehk summas x eurot (lisandub käibemaks) menetlusabi korras riigi vahenditest ning ülejäänud pankrotivara arvelt. Kohtu seisukohad

1. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1800 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 23.01.2020 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 6.02.
2. Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Maksejõuetuse põhjuseks on põhjendamatult suurte laenukohustuste võtmine. 4.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja 3

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Pankrotihalduri tegevusteks käesolevas pankrotimenetluses on halduril kulunud kokku x tundi x minutit, haldur on esitanud tunnitasu arvestuse ning kohtul ei ole alust selles kahelda. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x € /tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x €, kuid kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu osaliselt ehk summas x eurot (lisandub käibemaks) hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Vastavalt

§ 65

lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja x eurot (lisandub käibemaks) ning ülejäänud tasu hüvitada pankrotivarast. 5.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 2.12.2019 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 12.02.2020 isiklikult vestelnud ning selgitanud kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi nii võlgniku kui usaldusisikuna. 6. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. Pankrotimenetlus tuleb selle raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4