Obsah (5)

§ 661§ 428§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-19-13505 Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2019, Pärnu Tsiviilasi Eesti Ener

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Eesti Energia AS hagi V. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. 07.10.2019 saabus kohtule Eesti Energia AS esindaja ja V. J. esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingus märgitakse, et V. J. palvel on esindajad pidanud kokkuleppe sõlmimiseks läbirääkimisi ja Eesti Energia AS hea tahte märgina nõustus lahendama tsiviilasjas kohtuliku kompromissiga. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas nr 2-19-13505 lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel paluvad lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale hüvitatava nõude summas ja tasumise korras. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kulude jaotust kokku leppinud, kuid on märkinud, et ei soovi kohtule edastada menetluskulude nimekirja. Seega jäävad kulud poolte endi kanda ning hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 6. Hageja taotleb poole menetlusese tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on Eesti Energia AS 29.08.2019 tasunud riigilõivu 300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb Eesti Energia AS-le tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, ja kanda see hageja soovil pangakontole, millelt riigilõiv tasuti. 7.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppel saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 tööpäeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2