KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25. november 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

§ 405) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Plus

Plus Capital AS hagi R. P. vastu.

1. Välja mõista R. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) põhivõlg 206 (kakssada kuus) eurot ja 43 (nelikümmend kolm) senti, sissenõutavaks muutunud viivised 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot ja 69 (kuuskümmend üheksa) senti ning sissenõudmiskulu 25 (kakskümmend viis) eurot, kokku summas 367 (kolmsada kuuskümmend seitse) eurot ja 12 (kaksteist) senti PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks.
2. Välja mõista R. P.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 206.43 eurolt) alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0.07 % päevas PlusPlus Capital AS kasuks.
3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 340 (kolmsada nelikümmend) eurot ning mõista nimetatud summa R. P.lt PlusPlus Capital AS-i kasuks välja.
5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Tsiviilasi nr 2-19-13071
6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Hageja võib menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu õiguslik põhjendus
7. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 8.11.2019 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

1. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-iga 22.09.2016 sõlmitud liitumislepingust nr 5376071 ja lisa nr 5376077 (kliendinumber 8444718) tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale.
2. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Samuti on hagejal õigus nõude sissenõudmiskulu VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 206.43 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 135.69 eurot ning sissenõudmiskulu 25 eurot, kokku 367.12 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude

§ 367

kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja kasuks. Menetluskulud 4.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 2

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tulen välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja PlusPlus Legal OÜ arve summale 420 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul maksimaalselt 2 tunni eest ehk 240 eurot (100 eurot tund vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale x 2, lisandub käibemaks 40 eurot). Hageja on

§ 174

lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 340 eurot. 7.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3