Obsah (12)

§ 113§ 8§ 76§ 82§ 101§ 108§ 164§ 1§ 415§ 94§ 42§ 1132

2-19-12851 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Asja lah

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4. Jätta rahuldamata Plus

Plus Capital AS nõue R.S. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 19,28 eurot ning sissenõudekulu summas 25 eurot.

1. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue R.S. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.
2. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
3. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud 62,49% ulatuses kostja kanda ning 37,51% ulatuses hageja kanda.
5. Määrata PlusPlus Capital AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175 eurot (millest riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot).
6. Välja mõista kostjalt R.S.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud 1/4 2-19-12851 summas 109,36 eurot.
7. Kohustada kostjat R.S.d tasuma menetluskulude hüvitiselt (109,36 eurolt) hagejale PlusPlus Capital AS-ile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus võttis 07.10.2019.a menetlusse PlusPlus Capital AS hagiavalduse R.S. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. R.S.le toimetati 27.08.2019.a ja 28.08.2019.a hagiavaldused ja 07.10.2019.a kohtumäärused kätte hiljemalt 04.11.2019.a. Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas S.O.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendid R.S.le kättetoimetatuks dokumentide kättetoimetamisega R.S.ga samas eluruumis elavale isikule, s.o S.O.le. R.S. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 18.11.2019.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.
2. Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui 2/4 2-19-12851 hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
3. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (

) § 208 mõistes.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr xxxxxxxxxxx (kliendinumber xxxxxxxxxxx) kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti ASga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 38,33 euro väljamõistmiseks kostjalt. 4. Kohtu hinnangul Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (

) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 38,33 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 18.09.2016.a – 16.08.2019.a eest summas 28,09 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 3/4 2-19-12851 ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt

§ 42

lg 3 p 5 ja

§ 42

lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni päevani, s.o kuni 16.08.2019.a. Arve nr 2016442100 summas 20,70 eurot tasumata jätmise eest on hagejal õigus nõuda viivist perioodil 18.09.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 4,82 eurot ning arve nr 2016656575 summas 17,63 eurot tasumata jätmise eest perioodil 18.10.2016.a kuni 16.08.2019.a summas 3,99 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 8,81 eurot (4,82+3,99). Sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,28 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 38,33 eurot. 5.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) hüvitamiseks kokku 50 eurot, s.o arve nr 2016442100 alusel saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 eurot ning arve nr 2016656575 alusel saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga liitumislepingu nr xxxxxxxxxxx (kliendinumber xxxxxxxxxxx). Kohtu hinnangul ei ole hageja tegevus

§ § 1132 lg 2 p 1-ga üks kooskõlas. Hagejal on saatnud sama lepingu, kuid erinevate arvete tasumiseks eraldi meeldetuletuskirjad ning palub sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist arvete, mitte lepingu alusel. Menetluskulud 4/4 2-19-12851 6. Pärnu Maakohtule 27.08.2019.a ja 28.08.2019 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 150 eurot ja esindaja kulud kokku summas 840 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist

§ 113lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 7. Ts

MS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 150 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama PlusPlus Legal OÜ juristid ning hageja esindamise eest on PlusPlus Legal OÜ esitanud hagejale kokku arve summas 840 eurot. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on pärast tsiviilasjade liitmist 126,21 eurot.

1. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles on esitatud väga lihtsad hagiavaldused. Hageja esitas R.S. vastu eraldi nõuded, sh eraldi hagiavaldused, tsiviilasjades nr 2-19-13026 ja nr 2-19-
2. Kohus liitis tsiviilasjad. Kohus leiab, et hagejal oli võimalik esitada kostja vastu nõuded juba algselt ühes hagis, seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulud 2 hagiavalduse koostamise eest. Hageja majandustegevus eeldab selliste standartsete hagiavalduste igapäevast koostamist, mistõttu kohtu hinnangul ei kulu hagi koostamisele enam kui tund aega. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 100 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja hagiavaldusele vastust ei ole esitanud ning hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud. Kohtu hinnangul on mõistlik jätta kostja kanda hageja esindaja kulud summas 100 eurot. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid. 5/4 2-19-12851 Kohus on eelnevalt selgitanud, et hagejal oli võimalik esitada nõuded kostja vastu ühes hagiavalduses. Kuni 126,21 euro suuruselt hagihinnalt tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta kostja kanda riigilõiv summas 150 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu osas on menetluskulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud 75 euro ulatuses. Hageja on tahtlikult teinud ebavajalikke kulutusi ilmselgelt väikeste nõuete eraldi välja mõistmiseks kohtu kaudu, seega ei ole põhjendatud nende kulutuste kostja kanda jätmine. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 37,51% ulatuses ja kostja kanda 62,49% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 109,36 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6/4