Obsah (8)

§ 427§ 424§ 423§ 425§ 273§ 173§ 168§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2019, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-12628 Tsiviilasi M. N.a ja V. N.i ha

§ 427, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale Tsiviilasi nr 2-19-12628 määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). AVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.08.2019 esitas M. N.a ja V. N.i seaduslik esindaja Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. N.i vastu elatise nõudes. 12.09.2019 edastas hageja V. N.i lepinguline esindaja Andrus Post kohtule sünnitunnistue nr xxxxxx, seerianumber II-AK originaaldokumendi. Pärast puuduste kõrvaldamist võttis Pärnu Maakohus 18.09.2019 määrusega M. N.a ja V. N. hagiavalduse menetlusse.
2. 16.12.2019 kohtuistungil kohus selgitas, et kohus on võtnud ekslikult hagiavalduse menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingutest ei tulene teisiti. Praegusel juhul on kostja Vene Föderatsiooni kodanik ning tema elukoht on Vene Föderatsioonis. Kohtul tuli kontrollida oma pädevust asja lahendada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjade järgi (edaspidi välisleping). Välislepingu art 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Eesti-Vene õigusabileping elatise asjade alluvuse osas mingeid erisusi ette ei näe. Seega Pärnu Maakohus ei ole pädev M. N.a ja V. N.i elatise nõuet A. N.i vastu läbi vaatama. Peale kohtu selgitusi hagejate esindaja avaldas, et soovib hagiavalduse tagasi võtta. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 424

lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu ei ole kostja nõusolek hagi tagasi võtmiseks vajalik. 4.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 425lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

5.

§ 273

lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline esitab algdokumendi koos ärakirjaga, võib kohus algdokumendi tagastada ja jätta toimikusse kohtuniku kinnitatud ärakirja. Sünnitunnistuse koopia esitas hageja kohtule koos hagiavaldusega /tl 10/. Originaaldokumendi esitas hageja kohtu nõudel /tl 18-19/. Kuna kohus jätab seoses hagi tagasivõtmisega hagi läbivaatamata, tuleb algdokument menetlusosalisele tagastada. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2 Tsiviilasi nr 2-19-12628 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3