Obsah (5)

§ 97§ 108§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. märts 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaud

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

21. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja 1 ja 2 on kostja lapsed kohtule esitatud sünnitõendite alusel (dtl 35-37). Seega on kostja

§ 97lg 1 kohaselt kohustatud hagejaid 1 ja 2 ülal pidama.

Kohus tuvastab, et kostja kolis hagejate ja hagejate seadusliku esindaja juurest ära aprillis - mais

1. Kohus tuvastab nimetatud asjaolu hagiavalduses (kostja kolis välja maikuu 2019 esimestel päevadel) ja kostja vastuses (kooselu lõppes tegelikult aprilli keskpaigas) väidetu alusel. Kohus järeldab poolte väidetu alusel, et vähemalt maikuus 2019 kostja enam hagejate ja hagejate seadusliku esindajaga koos ei elanud.
2. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.05.
3. Hagejad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.07.2019 ja hagiavalduse 11.09.
4. Hagiavaldus esitati

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt on hagejate nõuded alates 01.05.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.09.2019 lubatavad. 23.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2019.a 270 eurot kuus. Hagejad 5 2-19-119934 on taotlenud elatist miinimummääras (

§ 101lg 1).

Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kummagi hageja vajadused kuus 810 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hagejate seadusliku esindaja poolt 10.01.2020 esitatud hagejate kulutuste nimekirja ja tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada eraldi kummagi hageja igakuiseid vajadusi, kuna hagejate seaduslik esindaja ei ole kulutusi selliselt välja toonud. Olukorras, kus hagejate seaduslik esindaja on üldiselt välja toonud igapäevased kulud, riidekulu, transpordikulu, ravimid ja igakuised arved kuu lõikes, täpsustamata igale hagejale langevat osa, ei ole võimalik kulude nimekirja ja esitatud tõendite alusel järeldada kummagi hageja tegelike kulutuste suurust igas kuus. Kohus on siiski seisukohal, et arvestades Riigikohtu praktikat kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909). Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, siis saab kohtu hinnangul lähtuda eeldusest, et 2019 oli kummagi hageja vajadused 2*270=540 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et hagejate vajadused oleksid väiksemad seaduses sätestatud miinimumis, s.o 540 eurost kuus.

1. Kostja on avaldanud seisukohta, et arvestada tuleb neid perioode, mil ta on olnud vahetult koos hagejatega. Riigikohus on oma 09.06.2017 otsuses nr 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (p 23.1). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (p 23.3). Kostja väitel on ta olnud vahetult hagejatega koos 09.05.2019, 12.05.2019, 18.05.2019,
2. – 02.06.2019,
3. – 18.06.2019, 03.07.2019, 14.07 – 16.07.2019, 02.08 – 04.08.2019, oktoobris 2019 üks nädal, novembris 2019 2 nädalavahetust, 01.12.2019,
4. – 08.12.2019, 25.12.
5. Kohus juhtis kostja tähelepanu vajadusele esitada oma väidete kohta tõendid 26.11.2019 eelistungil (dtl 216). Kuna hagejad ei ole kostja väiteid kohtu hinnangul omaks võtnud ja kostja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kohta hagejatega aja veetmise kohta, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada kostja väidetud asjaolusid hagejatega aja veetmise kohta ja seega hagejate vahetu ülalpidamise kohta.
6. Kostja väitel on ta hagejatele teinud kulutusi alates augustist 200 eurot kuus ja enne seda maist-juulini 70 eurot kuus. Kohtu hinnangul on kostja väide jäänud tõendamata, mille tõttu kohus kostja väidetud asjaolu ei tuvasta. Kostja esitas kohtule maksekorralduse R.F.le summas 15 eurot selgitusega lapsele kombekas 128 cm (dtl 387). Arvestades tellitud kombinesooni suurust, siis järeldab kohus, et tegemist on kulutusega hagejale
7. Muus osas ei ole kostja esitatud maksekorraldused hagejatega seostatavad, mistõttu kohus neid kulutusi ei arvesta. Kostja 6 2-19-119934 on esitanud maksekorralduse 7,99 euro suuruse kulutuse tegemise kohta H&M Kristiines (dtl 388). Maksekorralduselt ei ole tuvastatav, kellele ja mida osteti. Kostja on esitanud maksekorralduse H&M Edenile summas 13,19 eurot (dtl 389). Maksekorralduselt ei nähtu, kellele ja mida osteti. Kostja esitas maksekorraldused Pepco 200007 Tartule summas 10,04 eurot ja 22,19 eurot (dtl 390 - 391). Maksekorraldustelt ei nähtu kellele ja mida osteti. Kostja esitas maksekorraldused Ujula Konsumile summas 8,52 eurot, 18,89 eurot, 21,88 eurot ja 10,68 eurot (dtl 392 - 395). Maksekorraldustelt ei nähtu kellele ja mida osteti. Kostja esitas maksekorraldused Tartu Ringtee Olerexile summas 15 eurot ja 29,22 eurot (dtl 403 - 404). Maksekorralduselt ei nähtu, et kütus oleks kulutatud hagejate huvides. Kostja esitas maksekorralduse Tagurpidi Majale summas 22 eurot (dtl 405). Maksekorralduselt ei nähtu, kelle huvides kulu tehtud on. Kostja esitas maksekorralduse Tartu Veekeskusele summa 25 eurot (dtl 406). Maksekorralduselt ei nähtu, kelle huvides kulu tehtud on. Kostja on esitanud maksekorralduse RMK Elistvere looduskeskusele summas 6,4 eurot (dtl 407). Maksekorralduselt ei nähtu, kelle huvides maksekorraldus tehtud on. Kostja esitas maksekorralduse Rüütli Hoovile summas 16 eurot (dtl 408). Maksekorralduselt ei nähtu, kelle huvides kulu tehtud on. Kostja on esitanud maksekorralduse Maximale summas 21,88 eurot (dtl 409). Maksekorralduselt ei nähtu, kelle huvides kulu tehtud on. Kostja ei ole esitanud muid andmeid ega tõendeid, et eelnimetatud kulutused oleksid tehtud emma-kumma hageja huvides.
8. Võttes arvesse eeltoodut ei ole kohtul võimalik tuvastada, et hagejad oleksid olnud kostja väidetud aegadel kostja vahetul ülalpidamisel ja et kostja oleks vaidlusalusel perioodil teinud hagejatele kulutusi, v.a hagejale 1 ostetud kombinesoon summas 15 eurot. 27.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 3-2-1-118-12). Riigikohus on oma 25.04.2018 otsuses nr 2-16-100215 p-s 14 selgitanud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu tuleb iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mh tuleb hinnata, kas vastav asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagatakse elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

1. Kostja on oma 16.02.2020 menetlusdokumendis olnud nõus elatise tasumisega perioodi mai 2019 – detsember 2019 eest selliselt, et hagejale 1 arvestatav igakuine elatis on 7 2-19-119934 summas 75 eurot ja hagejale 2 summas 125 eurot kuus. Kohus tõlgendab kostja avaldust kui taotlust vähendada väljamõistetavat igakuist elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Nähtuvalt kostja menetlusdokumendist on kostja sidunud oma taotluse enda sissetulekutega nimetatud perioodil. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 159-181) nähtub, et kostja kontole on igakuiselt laekunud lastetoetus 120 eurot kuus. Kostja igakuine töötasu on olnud mais 2019 summas 799,28 eurot. Lisaks on kostja saanud mais 2019 töövõimetushüvitist 92,
2. Pangakontolt nähtub, et mais 2019 on erinevad füüsilised isikud teinud kostjale ülekandeid kokku summas 245,78 eurot, kokku 1137,22 eurot. Juunis 2019 on hageja saanud töötasu 526,24 eurot, peretoetust 120 eurot ja ülekandeid erinevatelt füüsilistelt isikutelt ning sularaha sissemaksena kokku 1624 eurot, kokku 2270,24 eurot. Juulis 2019 on hageja saanud peretoetust 120 eurot, töötasu 822,85 eurot, erinevatelt eraisikutelt ja sularaha sissemaksena 1081 eurot, kokku 2023,85 eurot. Augustis 2019 on kostja töötasu olnud 319,20 eurot, peretoetus 120 eurot, ülekanded eraisikutelt 895 eurot, kokku 1054,20 eurot. Septembris 2019 on kostja töötasu olnud 497,34 eurot, peretoetus 120 eurot, ülekanded eraisikutelt 410 eurot, töövõimetushüvitis 144 eurot, kokku 1171,34 eurot. Alates oktoobrist 2019 ei ole täiskuude kohta andmeid kohtule esitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millisel põhjusel ei saa eraisikutelt tehtud ülekandeid kostja sissetulekuks arvestada, v.a 490 euro ulatuses, kus on makse selgitusse kirjutatud laen. Kohus on seisukohal, et laenuna antud raha ei saa kostja sissetulekuna arvestada. Kohus on seisukohal, et arvestades eraisikutelt laekunud ülekannete regulaarsust ja igakuist suurust tuleb laekunud rahasummad kostja sissetulekute hulka arvestada. Seega on kostja igakuine keskmine sissetulek olnud 1433,37 eurot (sissetulekud kokku liidetuna, lahutatud kanded, mille selgitusse on kirjutatud laen ja jagatuna 5 kuuga). Kostja vastusest (dtl 153) nähtub, et tema igakuised vältimatud kulud järelmaksud 110 eurot, laenud 220 eurot, telefoniarve, prügivedu 20 eurot, toit 150 eurot, lastele tehtavad kulud 150 – 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited igakuistest vältimatutest kuludest tõendatud kostja väidetud ulatuses tõendatud. Kohus ei võta seisukohta nende kostja pangakonto väljavõttes nähtuvate maksete kohta, mille kohta kostja väiteid esitanud ei ole. Kohus on võtnud seisukoha hagejatele väidetavalt tehtavate kulude osas kohtuotsuse p-s 27 ega korda nimetatud põhjendusi käesolevas punktis. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et mais 2019 tasus kostja telefoni eest (Tele2 Eesti AS) 5,29 eurot, ülekanded, mille selgitustest järeldub laenu tagasimakse, kus saajaks on Placet Group OÜ, Inbank vms teadaolev laenudega tegelev äriühing, on kokku 300,86 eurot. Rohkem püsikuludena kvalifitseeruvaid makseid, millest nähtuksid järelmaksud, prügivedu, v.a toidukulu, mais 2019 ei nähtu. Seega on vältimatud püsikulud mais 2019 kokku 306,15 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et juunis 2019 telefoniarve on olnud 32,18 eurot, laenu tagasimaksete ja järelmaksudena on tasutud kokku 268,82 eurot, üürile on kulunud 450 eurot. Seega on vältimatud püsikulud juunis 2019 kokku 751 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et juulis 2019 telefoniarve on olnud 23,45 eurot, laenu tagasimaksete ja järelmaksudena on tasutud kokku 94,58 eurot, üüri- või prügiveo makseid kohus ei tuvasta. Seega on vältimatud püsikulud juulis 2019 kokku 118,03 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et augustis 2019 on telefoniarve olnud 36,70 eurot, laenu tagasimaksete ja järelmaksudena on tasutud kokku 39,50 eurot, üüri- või prügiveo makseid kohus ei tuvasta. Seega on vältimatud püsikulud augustis 2019 kokku 76,2 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et septembris 2019 on kostja tasunud Eesti Keskkonnateenused AS-le 35 eurot (eelduslikult prügiveo eest), inkassofirmale ja 8 2-19-119934 kiirlaenufirmale kokku 63,55 eurot. Kostja esitatud tõenditest järeldub seega, et kostja keskmised vältimatud püsikulud ilma toidukuluta on 269,79 eurot kuus (kulud liidetuna ja jagatud 5 kuuga). Kohus on seisukohal, et on usutav, et kostja igakuine põhjendatud toidukulu on ligikaudu 150 eurot. Kohus selgitas kostjale 26.11.2019 kohtuistungil, et kostjal tuleb esitada oma konto täielik väljavõte kuni käesoleva ajani (dtl 216). Kostja seda ei teinud, millest tulenevalt ei ole kohtul võimalik eraldi hinnata kostja sissetulekuid ja väljaminekuid oktoobrist detsembrini 2019 ja lähtub kohtule esitatud andmetest ning peab neid piisavaks, et kostja varalist seisu hinnata. Kostja on kohtule esitanud küll konkreetselt maksjalt laekunud maksed oktoober 2019 kohta (Tartu Tarbijate Kooperatiiv TÜ) (dtl 411) ja Eesti Haigekassalt novembris 2019 – jaanuar 2020 laekunud maksete kohta (dtl 415), kuid nimetatud väljavõtted ei võimalda kohtu arvates hinnata kostja varalist seisu nendel kuudel tervikuna, arvestades mh kostja pangakontole varasematel kuudel regulaarselt laekunud makseid eraisikutelt. Kohus ei hinda eraldi dtl 411 -415 kajastuvaid varasemaid, s.o enne oktoobrit 2019 makseid tööandjatelt ja Eesti Haigekassalt, kuna need maksed kajastuvad kostja pangakonto väljavõttel (dtl 159 – 181) ja kohus on neid nimetatud väljavõtte alusel hinnanud. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et kostja sissetulekud ja vältimatud püsikulud ei ole olnud nii halvad, mis õigustaks hagejatele väljamõistetava elatise vähendamist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole ka kohtumenetluse ajal vaidlusaluse perioodi eest hagejate eest talle laekuvat peretoetust hagejatele tasunud, samuti ei ole kostja asunud kohtumenetluse ajal hagejatele mingilgi määral elatist tasuma. Kohus arvestab siiski elatise väljamõistmisel asjaolu, et alates 26.12.2020 asus hageja 2 elama kostja juurde (dtl 363-364), millest tulenevalt on põhjendatud vähendada hagejatele väljamõistetavat elatist 5 päeva võrra, kuivõrd elatise tasumise aluseks olevad asjaolud muutusid alates 25.12.
3. Perioodi 01.05.2019 – 25.12.2020 eest kujuneb kostjalt kummagi hageja kasuks väljamõistetav elatisjärgmiselt 7 kuud *270 eurot=1890 eurot. 01.12.2019 – 25.12.2020 on 25 päeva. 1 päeva elatis 2019 detsembris oli 270/31 päeva=8,70 eurot. Seega elatis 25 päeva eest moodustab 25*8,70=217,50 eurot. Kokku 1890+217,50=2107,50 eurot. Seega kokku moodustab väljamõistetav elatis 2107,5*2 hagejat=4215 eurot. Hagi osaline tagasivõtmine
4. 30.01.2020 esitasid kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks elatisenõude osas alates 01.12.2020 seoses asjaoluga, et hageja 2 on asunud elama kostja juurde. Nimetatud asjaolu kohta esitasid hagejad tõendina Tartu Maakohtu 28.01.2020 istungi protokolli tsiviilasjas nr 2-20-204 (dtl 363 – 366) ja Tori Vallavalitsuse 27.01.2020 seisukohad (dtl 356 – 358). TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagejad esitasid hagi osalise tagasivõtmise taotluse eelmenetluses enne, kui kohus määras asja läbivaatamise kirjalikud menetluses ja määras pooletele lõplike seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtajad. Kohus on seisukohal, et hagi osaline tagasivõtmine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta, kuna edasiulatuva elatise hagide aluseks olevad asjaolud on muutunud. Üks hagejatest on asunud elama kostja juurde. 9 2-19-119934 Kohus võtab hagi osalise tagasivõtmise avalduse vastu ja lõpetab tagasivõetud nõuete osas menetluse. Taotlused kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks
5. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus on seisukohal, et TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda nii hageja kui ka kostja õigustatud huve. Kohus on seisukohal, et sarnaselt TMS §-ga 45 saab TsMS § 445 lg 1 esimese lause alusel täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel ning neid erandlikke asjaolusid peab põhistama taotluse esitanud pool.
6. Kostja esitas 16.02.2020 menetlusdokumendis, et ta on nõus tasuma tagasiulatuva elatise maksegraafiku alusel. Kostja ei ole esile toonud, millistel tingimustel maksegraafikut ta taotleb. Samuti ei ole kostja taotlenud, et kohus määraks maksegraafiku kohtuotsuse resolutsioonis. Eeltoodust tulenevalt ei määra kohus kostja taotlusel kohtuotsuse resolutsioonis kohtuotsuse täitmiseks maksegraafikut. Kohus on seisukohal, et pooled on vabad kokku leppima maksegraafikus ka kohtuotsuse väliselt.
7. Hageja esitas 30.01.2020 menetlusdokumendis taotluse määrata kohtulahendi täitmise viis kindlaks selliselt, et väljamõistetav elatis tasutakse hagejate seadusliku esindaja kontole ja hagejate seaduslik esindaja kohustub kasutama väljamõistetud summat pooles ulatuses hetkel lahus elava lapse huvides. Kostja hageja taotlusele vastanud ei ole. Kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetava elatise hagejate seadusliku esindaja kontole, kuna tegemist on elatisega möödunud aja eest. Kuna hagejate seaduslik esindaja on juba seadusest tulenevalt kohustatud kasutama elatist hagejate jaoks, siis ei pea kohus otstarbekaks eraldi kohtulahendi resolutsioonis märkida kohustust kasutada elatist lahus elava lapse jaoks. Menetluskulud
8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et hagejad on võtnud elatise nõude osaliselt tagasi ja kohus rahuldas menetlusse jäänud nõuded osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja hind
9. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad nõudsid kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses alates 01.05.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 24.07.
10. Arvestades asjaolu, et 2019 oli miinimumelatise suuruseks 270 eurot kuus ja 2020 on miinimumelatise suuruseks 292 eurot kuus, siis hagi esitamisele järgneva 10 2-19-119934 üheksa kuu eest saadav summa ühe hageja kohta on 5 kuud*270 eurot + 4 kuud*292 eurot=2518 eurot. Arvestades, et hagejaid on kaks, kellel on kummalgi eraldi nõue, siis on tsiviilasja hinnaks kokku 2518*2=5036 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik 11