Obsah (5)

§ 97§ 96§ 100§ 101§ 108

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise 29. oktoober 2019 Kuressaare aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-11796 Hagi ese Ala

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased.

§ 97punkti 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Seega on

§ 96ja § 97 punkti 1 järgi vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

1. Riigikohus on
2. oktoobri
3. a tsiviilasja nr 3-2-1-118-12 otsuse punktis 13 juhtinud tähelepanu, et "vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal." Lisaks on Riigikohus
4. oktoobri
5. a tsiviilasja nr 3-2-1-69-13 otsuse punktis 17 selgitanud, et "Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine." 7.

§ 100

lg 2 järgi peab alaealise lapse vanem täitma ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Kui lapse vanemad elavad lahus ja lapsed elavad koos ühe vanemaga, on elatise andmise viisiks eelkõige raha perioodiline maksmine (

§ 100lg 1).

lk 3 8. Kuna kostja hagejatega koos ei ela, on ta kohustatud täitma hagejate ülalpidamiskohustust

§ 100lg 2 järgi elatist makstes.

Seejuures

§ 100lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette.

9.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ehk elatise miinimummäär on 270 eurot kuus. 10.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Antud juhul nõuab hageja ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt alates

2. 2018.a. Kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist hageja ei nõua. Tagasiulatuva elatise kujunemine: Alates 01.01.2018.a. on miinimumelatis 250.-eurot kuus lapse kohta Alates 01.01.2019.a. on miinimumelatis 270.-eurot kuus lapse kohta.
3. Hageja on teinud pakkumise kompromissiks selliselt, et kostja maksaks 100 eurot lapse kohta kuus e. 37 % elatise minimaalmäärast ja see suureneks proportsionaalselt elatise suurenemisega. KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja vaidleb hagile vastu ja kinnitab, et maksab lastele kogu aeg. Kostja on nõus maksma 200 eurot kuus kolmele lapsele. Kostja väitel ei käi ta tööl ja tema tervislik seisund ei võimalda tal rohkem maksta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel.
5. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et • Lapsed K R, K R ja K R on Ü L ( Hagejate seaduslik esindaja) ja A R (Kostja) ühised alaealised lapsed /t.l. 4-6/. Lapsed elavad koos ema Ü Lga ja on tema ülalpidamisel. Isa lastega koos ei ela. • Kostja nõustus maksma lastele elatist 200 eurot kuus kokku kolmele lapsele. Kostja ei ole oma vastuväiteid sisuliselt põhjendanud ega, vaatamata kohtu selgitustele, mingeid tõendeid esitanud. 14.

§ 101

lg.1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatusraha miinimummäär ühe lapse kohta alates 01.01.2018.a. on 250 eurot ühe lapse kohta kuus, alates

2. 20019 270 € kuus. Riigikohus on
3. aprilli
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14 selgitanud, et "lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada." 15.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. lk 4 Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates

1. augutist 2018.a. elatise minimaalmääras. Peale kostja vastuväiteid nõustus ta elatisega 100 eurot kuus e. 37 % elatise minimaalmäärast lapse kohta kuus. Tagasiulatuv elatis seisuga
3. 2019 on seega 1200 eurot lapse kohta.
4. Kostja vaidleb nõudele vastu ja leiab, et on nõus maksma 200 eurot kuus lastele kuna ei käi tervise tõttu tööl. Kohus on selgitanud, et oma vastuväiteid tuleb tõendada. Kostja mingeid tõendeid sissetuleku puudumise ja halva tervise kohta esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks elatise nõude mille hagejate seaduslik esindaja pakkus välja kompromissina ja mõistab selle kostjalt välja alates
7. TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks laste seadusliku esindaja Ü L arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX, märkides makse selgitusse „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Tagasiulatuv elatise võlg 1200 eurot lapse kohta kuulub maksmisele vähemalt kolme aasta jooksul, arvates määruse jõustumisest. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg. 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 32. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja kompromissiga ei nõustunud, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder