← Eesti

2-19-10862/35

Obsah (14)§ 172§ 175§ 164§ 161§ 171§ 6§ 146§ 153§ 106§ 651§ 65§ 23§ 22§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10862 Tsiviilasi Võlgniku C. P. pankro

§ 172ja 173 järgi: 7.

- Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul C. P. õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb C. P.al esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi

  1. veebruar 2020 –
  2. veebruar 2021 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
  3. veebruar
  4. a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (praegusel juhul C. P. ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik C. P. kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. - Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6). 2

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10862 Asjaolud
  1. Pärnu Maakohtu 31.07.2019 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku C. P.´a pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.07.2019 (teadaande number 1502876). Määrus jõustus 16.08.
  2. a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.08.2019, millisele ükski võlausaldaja ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.11.2019, kus tunnustati II järgu nõudeid kogusummas 206 790,07 eurot. I ja III järgu nõudeid ei esitatud ja ei tunnustatud. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.10.2019 (teadaanne number 1537480). 05.12.2019 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 10.12.2019 määrusega. Teade jaotusettepanekuga tutvumise võimaldamise kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2019 (teadaanne number 1551984) ja jaotusettepaneku kinnitamise kohta 10.12.2019 (teadaanne number 1556048).
  3. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 30.12.2019 aruande, milles palub lõpetada C. P.´a, isikukood xxxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vabastada Andrus Õnnik C. P.´a pankrotihalduri ülesannetest. Määrata pankrotihalduri tasuks x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Algatada C. P.´a suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta C. P.´a pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  4. Aruande kohaselt C. P.a pankrotimenetluses oli ilmne, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja see ei ole ajutine, kuid pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Pankrotivarasse on laekunud halduri poolt kinnipeetud summad x eurot. Sellest on haldur teinud

§ 146

alusel väljamakse x eurot ajutise halduri tasuks Pärnu Maakohtu 31.07.2019 määruse alusel. C. P.´a pankrotimenetluses ei ole seoses vahendite puudumisega jaotise alusel väljamakseid tehtud, mistõttu jääb võlausaldajatel

§ 153lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõuete osas saamata kokku 206 790,07 eurot.

C. P.´a pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu, puudub müümata pankrotivara ja haldurile teadaolevalt puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kohtus

§ 106alusel nõudeid vaidlustatud ning kohtukulud puuduvad.

Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks vanemahüvitis ~500,00 €/kuus. Võlgniku sissetulekust kinnipidamiste teostamisel tuleb arvestada sellega, et ta kasvatab x alaealist last. Haldur on igakuiselt teostanud arestitava/mittearestitava summa arvutusi ning andnud võlgniku käsutusse seadusega summa, millele ei ole lubatud pöörata sissenõuet. Pankrotihaldurile pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja menetluse lõpus kohustustest vabastamise. C. P.´a pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, sh. vajadusel kasutada oma ülesannete täitmiseks spetsialistide (nt võlanõustajate või juristide) abi. 3

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10862 C. P.a maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on äriühingu juhtimisel tehtud vead (sh teise juhatuse liikme liigne usaldamine), mille tõttu temalt mõisteti vastutusotsusega välja 200 819,20 eurot. Maksuameti poolt nõude sissenõudmise tõttu jäid tasumata ka muud kohustused. C. P.´a maksejõuetus tekkis Maksu- ja Tolliameti poolt vastutusotsuse tegemisega 16.04.2018. C. P.a maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotimenetluse käigus on haldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele kokku 120,00€ (5 kuud x 24,00€/kuus, sh käibemaks). Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur kulude kinnitamist ei taotle ja täpsemat kulude aruannet ei esita. C. P.a pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud x€.

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks x€, mis ilmselgelt ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x €/tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x€. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas määras ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest seaduses ettenähtud piires.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks x €, millele lisandub käibemaks x € ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Kohus kuulas C. P.´a ära 13.01.2020 istungil. C. P. kinnitas kohtule, et saab aru enda kohustustest usaldusisikuna ning on valmis kohustusi ise täitma. Kohtumääruse põhjendused

  1. Kohus, tutvunud asja materjalide ning pankrotihalduri poolt esitatud aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 13.01.2020 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 27.01.
  2. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.2020 (teadaande number 1568321). Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale, samadele järeldustele on kohus jõudnud ka pankrotimääruses. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel

§ 22

lg 5 tähenduses seoses äriühingu juhtimisel tehtud vigadega, mille tõttu on võlgnikult mõistetud vastutusotsusega välja 200 819,20 eurot. Maksuameti poolt nõude sissenõudmise tõttu jäid tasumata ka muud kohustused. Maksejõuetus tekkis 16.04.2018 vastutusotsuse tegemisega. 5. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 206 790,07 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab võlgnikule maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas. 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku 4

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10862 ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi. Võlgnik ei pea oma ülejäänud varast eraldi hoidma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja
  1. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
  2. Arvestamise skeem on kättesaadav Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimiseskeem Halduri tasu 6.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri ettepanekul jättis kohus 28.10.2019 määrusega C. P.a pankrotimenetluses pankrotitoimkonna moodustamata, mistõttu ei saa kohus halduri tasu osas pankrotitoimkonnalt arvamust küsida.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. C. P.´a pankrotimenetluses on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud x eurot.

§ 651

sätestab sellest halduri tasu alammääraks x eurot.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 23

lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on xeurot.

Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega xeurot (lisandub käibemaks) töötunni kohta. Haldur palub määrata tema tasu suuruseks xeurot (lisandub käibemaks x eurot), mis mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevuse mahtu, peab kohus halduri näidatud töömahtu x töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Arvestades tunnitasuks halduri tavalise tasumäära x eurot/tund, oleks halduri tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks). Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, taotleb haldur määrata halduri tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot ehk summas, mille ulatuses võlgnikul on võimalik saada tagastamatut menetlusabi. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10862 C. P.a pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu ja kulud, katmiseks. Kohus kuulutas C. P.a pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel üksnes seetõttu, et võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud ning kohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et võlausaldajad on valmis tegema täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega C. P.ale menetlusabi andmise eeldused on täidetud ning TsMS § 183 lg 2 alusel kohus mõistab riigituludest Andrus Õnniku kasuks välja halduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, mis jääb tagastamatu menetlusabina riigi kanda. 8.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 13.11.2019 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajal puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 6. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada vastava sisuga teade. 7. Võlausaldajate kontaktaktandmed ja pangarekvisiidid, millistele tuleb võlgnikul usaldusisikuna väljamaksed teha: 1) PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Aadress: Tartu mnt 83, Tallinn 10115 telefon: 622 4020, e-post: menetlus@plusplus.ee Maksete saaja: PlusPlus Capital AS Konto nr: EE082200221053320710 Viitenumber: 24759311 Selgitus: C. P., ik. xxxxxxxxxxx 2) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht: Lõõtsa 8a, Tallinn 15176 mailto:e-post: emta@emta.ee Makse saaja: maksu- ja Tolliamet Konto nr: EE351010052031000004 Viitenumber: 19575005 Selgitus: C. P., ik. xxxxxxxxxxx 3) Pärnu Välk OÜ, registrikood 14020526, asukoht: Kolde 11, Pärnu linn telefon: 501 1550, e-post: parnu.valk@gmail.com Makse saaja: Pärnu Välk OÜ Konto nr: EE767700771002567647 Selgitus: C. P., ik. xxxxxxxxxxx 6

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10862 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik Lisa: tegevusaruande blankett 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.