← Eesti

2-19-10399/28

Obsah (14)§ 172§ 175§ 164§ 161§ 171§ 6§ 146§ 153§ 106§ 651§ 65§ 23§ 22§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020, Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10399 Tsiviilasi Võlgniku XX

§ 172ja 173 järgi: 7.

- Usaldusisiku ülesannetes on võlgnikul XX õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb XXil esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tegevuse kohta (sh saadud tulust väljamaksed võlausaldajatele). Esimene aruanne perioodi

  1. jaanuar 2020 –
  2. jaanuar 2021 k.a kohta esitada kohtule hiljemalt
  3. jaanuar
  4. a. - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (praegusel juhul XX ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik XX kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. - Pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödumist otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule lõpparuande. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (

§ 164lg 1).

Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt

§ 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lõikele 1 (

§ 171lg 4).

Määruskaebuse saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6). Asjaolud 2

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10399
  1. Pärnu Maakohtu 23.07.2019 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku XX´i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.07.2019 (teadaande number 1500092). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.08.2019, millisele ükski võlausaldaja ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.11.2019, kus tunnustati II järgu nõudeid kogusummas 8854,43 eurot. I ja III järgu nõudeid ei esitatud ja ei tunnustatud. Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.10.2019 (teadaanne number xxxxxxx). 04.12.2019 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 10.12.
  2. Teade jaotusettepanekuga tutvumise võimaldamise kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2019 (teadaanne number xxxxxxx) ja jaotusettepaneku kinnitamise kohta 10.12.2019 (teadaanne number xxxxxxx).
  3. Pankrotihaldur on esitanud kohtule 27.11.2019 aruande, milles palub lõpetada XX-i, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vabastada Andrus Õnnik XX´i pankrotihalduri ülesannetest. Määrata pankrotihalduri tasuks kokku x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot ja hüvitada see pankrotivara arvelt (st seal praegu olevate ja enne menetluse lõpetamise määruse jõustumist sinna laekuvate vahendite arvelt). Algatada XX´i suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta XX´i pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  4. Aruande kohaselt XXi pankrotimenetluses oli ilmne, et võlgnikul puudub vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja see ei ole ajutine, kuid pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Pankrotivarasse on laekunud halduri poolt kinnipeetud summad x eurot. Sellest on haldur teinud

§ 146

alusel väljamakseid järgmiselt: x eurot ajutise halduri tasu Pärnu Maakohtu 23.07.2019 määruse alusel ning 0,48 eurot panga teenustasud. x eurot on pankrotivaras halduri arvestuslik tasu katteks. XX´i pankrotimenetluses ei ole seoses vahendite puudumisega jaotise alusel väljamakseid tehtud, mistõttu jääb võlausaldajatel

§ 153lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõuete osas saamata kokku 8854,43 eurot, sh Plus

Plus Capital AS-l 726,58 eurot, TCM Estonia OÜ-l 203,31 eurot ja Aktiva Finants OÜ-l 7924,54 eurot. XX´i pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu, puudub müümata pankrotivara ja haldurile teadaolevalt puudub teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole kohtus

§ 106alusel nõudeid vaidlustatud ning kohtukulud puuduvad.

Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud netotöötasu 560-700 €/kuus ja töövõimetoetus 235-243 €/kuus. Haldur on igakuiselt teostanud arestitava/mittearestitava summa arvutusi ning andnud võlgniku käsutusse seadusega summa, millele ei ole lubatud pöörata sissenõuet. Arestitav summa on olnud vahemikus 150-180 eurot kuus. Pankrotihaldurile pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja menetluse lõpus kohustustest vabastamise. XX´i pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. XX on lõpetanud xxxxxxxxx xxxxxxxxx ning kursused xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxx xxxxxxxxx. Ta on töötanud xxxxxxxxxx ja 3

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10399 xxxxxxxxxxxxxxx ning eeltoodud arvestades võib eeldada, et ta on suuteline mõistma kohustustest vabastamise menetluse olemust ning täitma ise oma usaldusisiku ülesandeid. XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on järelemõtlematu laenude võtmine olukorras, kus ta kasvatas üksi x last ning tema tervislik seisund oli halvenenud. Maksejõuetus tekkis 2012 augustis, kui Harju Maakohtu xx xx xxxx tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx mõisteti võlgnikult koos menetluskuludega Bigbank AS kasuks välja 13 092,38 € ja põhiosalt juurdearvestatavad viivised kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kuigi kohtulahendi alusel alustati täitemenetlust alles 20.04.2016, oli nõue tekkinud augustis 2012 ning võlgnik ei suutnud seda kohustust täita ja oli seega muutunud maksejõuetuks. XXi maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Pankrotimenetluse käigus on haldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele kokku 120,00€ (5 kuud x 24,00€/kuus, sh käibemaks). Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur kulude kinnitamist ei taotle ja täpsemat kulude aruannet ei esita. XXi pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud x €.

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks x €, mis ilmselgelt ei vasta halduri tegelikule tööpanusele antud menetluses.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Halduril on oma ülesannete täitmiseks kulunud kokku x tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x €/tunnis (lubatud kuni x €/tunnis), on halduril õigus tasule summas x€.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Aruande koostamise seisuga on pankrotivaras halduri tasu maksmiseks vahendeid x € (sh tasu x€+km x€) ulatuses, kuid enne menetluse lõpetamise määruse jõustumist võib sinna laekuda veel täiendavaid vahendeid. Kohus kuulas XX´i ära 06.01.2020 istungil. XX kinnitas kohtule, et saab aru enda kohustustest usaldusisikuna ning on valmis kohustusi ise täitma. Kohtumääruse põhjendused

  1. Kohus, tutvunud asja materjalide ning pankrotihalduri poolt esitatud aruandega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada, sest halduri aruandest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise, ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa (1000 eurot) deposiiti. Kohtu vastav määrus tehti 06.01.2020 ning tähtaeg summa tasumiseks oli 20.01.
  2. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teada avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.01.2020 (teadaande number xxxxxxxx). Maksejõuetuse põhjuste ja selle tekkimise aja osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale, samadele järeldustele on kohus jõudnud ka pankrotimääruses. Tegemist on maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel

§ 22lg 5 tähenduses seoses mõtlematult võetud laenudega ja tervise halvenemisega.

Maksejõuetus tekkis 2012 aastal. 5. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, millised ei ole käesoleva määruse koostamiseks täidetud, on kokku summas 8854,43 eurot (vt määruse resolutsiooni punkti 2). Kohus selgitab võlgnikule maksete arvestamise aluseid: 1) maksed võlausaldajatele tehakse vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vastavuses nõude tunnustamise rahuldamisjärguga vähemalt üks kord aastas. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10399 2) võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi. Võlgnik ei pea oma ülejäänud varast eraldi hoidma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissetulek ja/või selle osa, millele ei saa pöörata sissenõuet ning arvutamise alused on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §§-s 131 ja
  1. Statistikaameti poolt avaldatav arvestuslik elatusmiinimum on kättesaadav Statistikaameti kodulehel aadressil http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE
  2. Arvestamise skeem on kättesaadav Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel aadressil http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/t%C3%B6%C3%B6tasu-arestimiseskeem Halduri tasu 6.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri ettepanekul jättis kohus 17.10.2019 määrusega XXi pankrotimenetluses pankrotitoimkonna moodustamata, mistõttu ei saa kohus halduri tasu osas pankrotitoimkonnalt arvamust küsida.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. XX´i pankrotimenetluses on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud x eurot.

§ 651

sätestab sellest halduri tasu alammääraks x eurot.

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 23

lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku x tundi arvestusega x eurot (lisandub käibemaks) töötunni kohta. Haldur palub määrata tema tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot ja hüvitada see pankrotivara arvelt (st seal praegu oleva ja enne menetluse lõpetamise määruse jõustumist sinna laekuvate vahendite arvelt). 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hinnanud kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal halduri tegevuse mahtu, peab kohus halduri näidatud töömahtu x töötundi ja tunnitasu x eurot selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et taotletud tasu on mõistlik ja halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada x eurot + käibemaks x eurot, kokku x eurot. Võlgnik halduri tasu suurusele ja töömahule vastuväiteid ei esitanud. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10399 XXi pankrotivaras on piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude, sh halduri tasu ja kulud, katmiseks, mistõttu kohus määrab haldurile tasu hüvitamise pankrotivara arvel halduri taotlusel büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 8.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 13.11.2019 toimunud võlausaldajate koosolekule keegi ei ilmunud, mistõttu usaldusisikut ei määratud ning haldur on teinud kohtule ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus leiab, et selline ettepanek on mõistlik (võlausaldajal puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest. 6. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada vastava sisuga teade.

  1. Võlausaldajate kontaktaktandmed usaldusisikuna väljamaksed teha: ja 1) PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115 e-post: menetlus@plusplus.ee Maksete saaja: PlusPlus Capital AS Konto nr: EE562200221052058070 Viitenumber: 22593650 Selgitus: XX, ik. xxxxxxxxxxx 2) TCM Estonia OÜ, registrikood 12003417, asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, esindaja: OK Incure OÜ, telefon: 6755820, e-post: mail@okincure.ee Saaja: TCM Estonia OÜ Konto nr: EE352200221050712088 Viitenumber: 62444400081090107 Selgitus: XX, ik. xxxxxxxxxxx 3) Aktiva Finants OÜ, registrikood 10746479, aadress: A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, esindaja: Julianus Inkasso OÜ telefon: 6814400, e-post: jurist@julianus.ee Makse saaja: Julianus Inkasso OÜ Konto nr: EE147700771000526428 3.
  2. Kuni summa 256,92 € täitumiseni Viitenumber: 707178578 3.
  3. Seejärel kuni summa 455,36 € täitumiseni Viitenumber: 706239353 3.
  4. Seejärel kuni summa 559,52 € täitumiseni pangarekvisiidid, millistele tuleb võlgnikul 6

(7)Tsiviilasi nr 2-19-10399 Viitenumber: 706890093 3.4. Ülejäänud summa 6652,74 € Viitenumber: 710024321 Selgitus: XX, ik. xxxxxxxxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik Lisa: tegevusaruande blankett 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.