KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11069 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Fi

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 2 Tsiviilasi nr 2-19-11069 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas 23.07.2019 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse kostja vastu põhivõla 309,25 euro, viivise 28,98 eurot, lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja menetluskulude, s.o riigilõivu summas 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 240 euro väljamõistmiseks ja menetluskuludelt viivise välja mõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16.08.2019 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.
2. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 13.08.2016 liitumis- ja järelmaksulepingu nr 1111390, mille alusel kohustus Telia Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Ajavahemikul 30.09.2016 - 28.02.
3. a esitas Telia Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Telia Eesti AS on kostjaga lepingu nr 1111390 üles öelnud 28.02.
4. a. Telia Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 28.05.
5. a Osaühingule Aktiva Finants.
6. Järelmaksu müügilepingus nr 1111390 leppisid pooled kokku, et järelmaksuga tasumine iPhone 6s mobiiltelefoni eest toimub lepingus esitatud maksegraafiku järgi 24 kuu jooksul. Lepingust tulenevad maksegraafikujärgsed maksed, sh lepingus määratletud lepingutasu oli vastavalt lepingu tingimuste punktile 2 kohustatud tasuma esitatavate arvete alusel. Kostja tasus ära maksegraafikujärgsed osamaksed 0.-
7. ja osaliselt
8. osamakse järgnevalt: 13.08.2016 osamakse tasutud täielikult summas 169,75 eurot; 20.09.2016 osamakse tasutud täielikult summas 21,22 eurot; 20.10.2016 osamakse tasutud osaliselt summas 8,78 eurot. Kostja tasus jääkmaksumusest ära 199,75 eurot, kostjal jäi maksegraafiku alusel ja esitatud arvete põhjal tasumata summa 479,25 eurot. Seoses 28.02.2017 toimunud lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks järelmaksu müügilepingu kauba jääkväärtus summas 381,93 eurot, mille kohta esitati 28.02.2017 eespool toodud arve nr
9. Inkassomenetluse käigus on kostja 23.05.2018 tasunud 200,00 eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusel, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on sissenõudmiskulude nõue summas 30,00 eurot. Kostja on tasunud inkassomenetluse käigus 200,00 eurot, millega hageja loeb tasutuks sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot VÕS § 415 lg 1 alusel ning ülejäänud 170,00 eurot (200,00 - 30,00) arvestab hageja põhivõlgnevuse katteks (479,25-170,00=309,25 eurot). Sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 309,25 eurot.
10. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimasele tasumisele järgnevast kuupäevast 24.05.2018 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 23.07.2019 valemi abil: 3 Tsiviilasi nr 2-19-11069 põhivõlgnevus (309,25) x viivitatud päevade arv

§ 367

kohaselt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 24.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 100 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 240 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 16.09.2019 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 28.10.2019 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks oli asjaolu, et kohus on hagimenetluses edastanud kostjale menetlusdokumendid tähitud kirjaga kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil Xxxxxxxxxxx. Kirja ei õnnestunud isiklikult kostjale üle anda, kuna kostja ei viibinud kohal (üleandmise katsed 23.08.2019 kell 10.45 ja 27.08.2019 kell 11.
3. Kiri tagastati kohtule hoiutähtaja ületamisel). Kohus proovis toimetada dokumendid kostjale kätte kostja rahvastikuregistrisse kantud sideaadressil Xxxxxxxxxxx (üleandmise katsed toimusid 30.08.2019 kell 9.13 ja 03.09.2019 kell 09.
4. Kirja ei õnnestunud kostjale üle anda, kuna kostja ei viibinud kohal. Kiri tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel). Kohus proovis kohtudokumente kostjale kätte toimetada ka aadressil Xxxxxxxxxxx (üleandmise katse toimus 27.09.2019 kell 10.47, mille käigus selgus, et kostja sellel aadressil ei ela). 21.08.2019 on kohus proovinud kohtudokumente kostjale kätte toimetada e-posti aadressil xxxxxxxxxx – vastust ei ole, e-posti aadressil xxxxxxxxxx – vastust ei ole ja 16.08.2019 e-posti aadressil xxxxxxxxxx – vastust ei ole. Hageja on taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 13.11.
5. Kohus kohustas teates kostjat vastama 28 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 11.12.
6. Kostja hagile vastanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. 9.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4 Tsiviilasi nr 2-19-11069 10. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

1. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu O.M.N.i vastu kohtumenetluses on kokku 240 eurot kahe tunni eest tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu 2 tundi selles asjas vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 160 eurot (2 h x 80 €). 13. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 15.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 6 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. 5 Tsiviilasi nr 2-19-11069 (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 6