← Eesti

2-17-110134/27

Obsah (7)§ 661§ 466§ 428§ 150§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-17-110134 Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018, Pärnu Tsiviilasi TV Online

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on TV Online OÜ hagi G. T.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
  2. 12.02.2018 edastasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, millega pooled on kokku leppinud võlgnevuse summas ja selle kostja poolt tasumise korras, samuti menetluskulude jaotamises ja hüvitamises. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kokkuleppel loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
  3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Lisaks kohus ei märgi määruse resolutsiooni poolte kompromissi punkte 6 ja 8, sest tegemist ei ole kohtu poolt kinnitamist vajavate kokkulepetega. Kohtulikku kinnitamist vajavad eelkõige sellised tingimused, mille osas määrus on kehtiv täitedokumendina või mis muul moel reguleerivad pooltevahelist õigussuhet sisuliselt (vastastikused kinnitused ja kokkulepped kompromissi täielikult täitmise või nõuetekohaselt täitmata jätmise õiguslike tagajärgede kohta jms). Praeguses asjas ei ole kompromissi kinnitamist vajava tingimusena käsitatav punktis 8 sisalduv poolte avaldus lugeda kompromiss kohtu poolt kinnitamata jätmise korral õiguslikku tähendust mitteomavaks ja algusest peale kehtetuks. Kompromissi punkt 6 sisaldab poolte kokkuleppelist taotlust tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool seoses kompromissiga.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 alusel saab riigilõivu tagastamist taotleda ainult hageja, taotluse esitamiseks ja selle alusel riigilõivu osaliseks tagastamiseks ei ole vaja kostja nõusolekut ega poolte kokkulepet. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-17-110134 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ongi kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendvalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust. 6. Kohtule esitatud kompromiss sisaldab taotlust tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 87,03 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 174,05 eurot. Seega hagejal on õigus tagasi saada 87,03 eurot, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.