) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt
lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 2.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 15.11.2017.a. 150 eurot kuus, so alla seadusega sätestatud alammäära, mis oli 2016.a. 215 eurot, 2017.a. 235 eurot ja alates 01.01.2018.a. 250 eurot. Riigikohtu lahendi 3-21-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. 2 2-17-119842 Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja ka lapse vajadusi vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et lapse vanemad elavad eraldi ja hagejate elukohaks on nende isa elukoht. Seega on kostja alaealiste laste vanemana kohustatud andma lastele ülalpidamist. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma emalt elatist. 3. Kostja on vaidlustanud nõutud elatise suuruse ja leidnud, et ta on laste ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt oma majanduslikule võimekusele, esitades selle kinnituseks kuludokumente (tl 79-82).
Vanematevahelised kokkulepped ei välista, et elatist võib maksta ka muul viisil, sh asjade, teenuste jne ostmise näol. Hageja on selliseid kokkuleppeid eitanud. Lisaks osade kuluartiktlite (toiduained) puhul pole tõendatud, et need on just lastega seotud kulud, sama kehtib ka teiste kuluartiklite kohta, mistõttu ei saa kohus ka kostja kuludokumente ülalpidamiskohustuse täitmise katteks arvestada. Kostja poolt esitatud tõendid üksikute ostude kohta ei kaalu üles neid ülalpidamiskulutusi, mida teeb igapäevaselt lapse eest hoolitsev vanem ja seda enam, et kostja ei nõua elatist mitte seaduses sätestatud määras, vaid alla selle. Nimetatud seisukohta toetab kohtupraktika (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Lisaks on kostja väitnud, et on püüdnud veeta võimalikult palju aega koos hagejatega, tagades neile vanemliku hoolitsuse, aidanud lapsi koolitöödes ja sisustanud nende vaba aega. Nimetatu ongi kostja kui vanema ülesannete vaatamata sellele, et vastavalt 22.06.2016 Pärnu Maakohtu ja 10.11.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-16-16632 on antud laste igakordse elu- ja viibimiskoha õigus MN. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt viibivad lapsed emaga siiski tunduvalt vähem aega kui isaga, kelle juures nad igapäevaselt elavad. Seega puudub alus ka elatise veelgi suuremaks vähendamiseks. Kostja leiab, et elatist tuleks vähendada veel põhjusel, et tal on lisaks hagejatele üks ülalpeetav varasemast abielust (tl 28, 83), samas on ta tunnistanud, et selle lapse ülalpidamises ta momendil ei osale. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mida kohus peaks elatise määramisel arvestama. Kostja on väitnud, et on ajutiselt töövõimetu (tl 87, 118, 119), samas makstakse talle töövõimetustoetust, ta omab töökohta (tl 84-86; 117) ning puuduvad tõendid, et kostja töövõimetus oleks pikemaajaline, mis takistaks tal täiskohaga töötamist, seega ei esine mõjuvat põhjust elatise suuruse vähendamiseks
Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud andmed oma igakuiste kulude ja laenude kohta (tl 88, 114, 115, 116120-127; 128-129; 130-134), kuna ta peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu lahend nr 32-1-15-17). Poolte argumendid, mis seonduvad poolte kooselu lõppemise asjaoludega, jätab kohus kui elatise nõudesse mittepuutuvad tähelepanuta. 4.
alusel on hageja esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 15.11.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni. Kuigi kostja on viidanud xx.xx.xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx toimunud kohtumisele, kus hagejate isa kinnitas, et ei soovi kostjalt elatise maksmist, ei välista see elatise nõudmist alates 15.11.2016, seda enam, et alles 2017 lõpus lahenes lõplikult M ja MN laste hooldusõigusega seonduv vaidlus. Kuivõrd tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvat elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav, arvestada tuleb kohustatud isiku toonast ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu lahend nr 3-21-35-16). MN ei ole oma toonasele varalisele olukorrale osundanud ega seda tõendanud. Samas 3 2-17-119842 on hagejad nõudnud tagasiulatuva elatisena oluliselt vähem kui seadusega sätestatud elatise minimaalmäär ning kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on seaduslik ja põhjendatud. 5. Eeltoodust lähtudes on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et
6. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.