M.i vastu. Välja mõista I. M.ilt (M., isikukood xxxxxxxxxxx) põhivõlg 115 (ükssada viisteist) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti, võla sissenõudmiskulu 30 (kolmkümmend) eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 17 (seitseteist) eurot ja 19 (üheksateist) senti, kokku summas 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 10746479) kasuks. Välja mõista I. M.ilt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 115.67 eurolt) alates 27.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ AF Võlamenetlus kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja Jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasi nr 2-17-114186 kindlaksmääramine Kaja esitamine Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 130 (ükssada kolmkümmend) eurot ning mõista nimetatud summa I. M.ilt OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded 2.11.2017 avaldamisega kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-iga 6.05.2015 sõlmitud liitumislepingutest nr 3832155 ja 3832162 tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Samuti on hagejal õigus nõude sissenõudmiskulu VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 115.67 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17.19 eurot, kokku 162.86 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude
kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 27.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras OÜ AF Võlamenetlus kasuks. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega (uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole ilmnenud), tuleb seda teha ka käesoleva otsuse puhul, juhindudes
Menetluskulud
lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt
lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, 2
lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib
ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt
lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 30 eurot, kokku 75 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 55 euro ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 140 eurot ning väidab selle tuginevat hageja ja tema esindaja vahelisele lepingule, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal et, õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole aga tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul ca 50 % põhivõla nõude suurusest.
lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.