← Eesti

2-17-119229/20

Obsah (7)§ 661§ 466§ 428§ 430§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-17-119229 Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2018, Pärnu Tsiviilasi Luutar OÜ

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Luutar OÜ hagi G. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
  2. 29.12.2017 edastas hageja esindaja kohtule kompromisslepingu. Hageja esindaja oli kostja poolt paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud kompromisslepingu allkirjastanud digitaalselt. 04.01.2018 saabus kohtusse kostja G. H. originaalallkirjaga kompromissleping paberkandjal. Kompromisslepingus on pooled võlgnevuse summas ja selle kostja poolt tasumise korras kokku leppinud. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
  3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Kohus selgitab, et kohus kinnitab üksnes võlasuhet (võlasummat, tasumise korda, menetluskulude jaotust jms) sisuliselt reguleerivad poolte kokkulepped. Kohtulikku kinnitamist vajavad kompromissi tingimused eelkõige selleks, et määrus oleks kehtiv ja täidetav täitedokumendina. Kinnitamist ei vaja kompromisslepingu punktides 4, 6 ja 7 poolte kinnitused ja kompromissi kinnitamise seadusest tulenevate tagajärgede nimetamine. Seetõttu erineb kohtumääruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist. Lisaks kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. 4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale tasutud riigilõivust 50 eurot ning kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendvalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust. 6. Hageja palub tagastada poole hagiavalduse esitamisel tasutud 100 euro suurusest riigilõivust.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, 2

(3)Tsiviilasi nr 2-17-119229 kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu selles asjas 100 eurot (lähtudes esialgsest hagist hinnaga 362,72 eurot). Puuduste kõrvaldamise käigus hageja täpsustas nõuet, kohus võttis menetlusse täpsustamise tulemusel vähenenud nõudega hagi, tsiviilasja hinnaga 254,74 eurot. Hagi menetlusse võtmise määruses on kohus hagejale juba selgitanud, et hagiavalduses märgitud tsiviilasjas hagihinnaga 254,74 eurot tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot nõutavast rohkem ning enamtasutud riigilõivu 25 euro tagastamiseks tuleb hagejal esitada avaldus. Kuna nõutav riigilõiv selles tsiviilasjas on 75 eurot ja selles summas on kohus ka hageja ettemaksukontolt raha sidunud (05.10.2017 tasutud 55 euro suurusest maksest on selle tsiviilasjaga seotud 30 eurot + 45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses), on hagejal kompromissi sõlmimise tõttu õigus selles menetluses tagasi saada 37,50 eurot. Hageja taotlusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda Luutar OÜ arvelduskontole. 7.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.