← Eesti

2-17-14279/26

Obsah (13)§ 468§ 394§ 442§ 178§ 410§ 413§ 173§ 162§ 174§ 139§ 144§ 175§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-14279 Tsiviilasi A

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud Tsiviilasi nr 2-17-14279 täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUS A.E. esitas 25.09.2017 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse G. R. vastu üürivõlgnevuse 2761,41 eurot, kahjuhüvitise 543,40 eurot (põhinõue kokku summas 3304,81 eurot) ja viivise 2731,17 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt A.E. ja G. R. sõlmisid 05.03.2015 eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale tasu eest kasutada lepingus sätestatud tingimustel ja tähtajaks Pärnus Xxxxxxxxxx xx-x asuva möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud korteriomandi, s.o eluruumi üldpinnaga 37,5 m2, mis koosneb elutoast, köögist, esikust, magamistoast ning vannitoast. Kostja kohustus hagejale eluruumi ja sisustuse kasutamise eest igakuiselt tasuma üüri 210 eurot (edaspidi nimetatud üür või üüritasu) ning lisaks üürile kohustus kostja tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud: elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muuda kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldusja hooldusmaksed elamu haldajale ning tasu kaabeltelevisiooni-, telefoni- ja internetiteenuse kasutamise eest. Vastavalt lepingu punktile 3.10 kostja tasus hagejale tagatisraha ühe kuu üüri ulatuses 210 eurot. Hageja kohustus lepingu lõppemisel kostjale tagatisraha tagastama tingimusel, et kostjal ei esine hageja ees võlgnevusi. Kuna kostjal tekkis hageja ees võlgnevus ning korduvatele meeldetuletustele vaatamata kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 17.07.2017 eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise 2

(8)Tsiviilasi nr 2-17-14279 avaldusega lepingu üles ja VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestas kostja poolt tasutud tagatisraha 210 eurot kostja võlgnevusega. Ühtlasi teatas hageja avalduses, et lepingu eseme ja sisustuse ülevaatamisel selgusid kahjustused ning selles osas esitab kostjale kahjunõude. 17.07.2017 edastas hageja e-kirja teel koos eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega üleandmise ja vastuvõtmise akti eluruumi ja sisustuse olukorra tunnistajate juuresolekul fikseerimise kohta. 29.08.2017 hageja esitas kostjale e-kirja teel kahjunõude ja korduvalt 01.09.2017, andes kahju summas 543,40 euro tasumiseks tähtaja 05.09.
  1. Kostja ei ole tänaseni kahjuhüvitist hagejale tasunud. Üürivõlgnevus Kostja üürilepingust tulenev üürivõlgnevus on kokku summas 2856,24 eurot: 2015.a septembri, oktoobri, novembri ja detsembrikuu üürivõlgnevus summas 840 eurot (4 x 210); 2016.a jaanuarikuu üürivõlgnevus 75 eurot (210 - 135 (tasutud osa) =75); 2016.a veebruari, märtsi aprilli, mai, juuni ja juuli üürivõlgnevus summas 1260 eurot (6 x 210); 2017.a aprillikuu üürivõlgnevus 180 eurot (210 - 30 (tasutud osa)=180); 2017.a mai ja juuni üürivõlgnevus summas 420 eurot (2 x 210); 2017.a juulikuu üürivõlgnevus 81,24 eurot (üür arvestatult kuni lepingu lõppemiseni 17.07.2017). Kokku on kostja üürivõlgnevus hageja ees summas 2856, 24 eurot. Kõrvalkulude võlgnevus Kostja võlgneb hagejale kommunaalkulude tasumata jätmise eest kokku 115,17 eurot, millest 2017.a juuni eest 76,35 eurot ja juuli eest 38,82 eurot. Tasaarvestus Kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha summas 210 eurot. Üüri- ja kõrvalkulu võlgnevus on kokku 2971,41 eurot (2856,24 + 115,17), mille hageja on VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestanud kostja poolt tasutud tagatisrahaga 210 eurot. Pärast tasaarvestust on kostja üürivõlgnevus hageja ees 2761,41 eurot. Kõrvalkulu võlgnevus summas 115,17 eurot loetakse täies ulatuses tasaarvestatuks. Kahjunõue Kostja on üürilepingu kestel hagejale tekitanud kahju eluruumi ja sisustuse kahjustamisega, mis seisneb magamistoa ukse rikkumises (kleepsud uksel), elutoa, esiku ja magamistoa seinte rikkumises (seinad olid täis joonistatud), ruumide hooldamata ja koristamata jätmises, elutoa kardina rikkumises. Kahjunõue kokku summas 543,40 eurot koosneb: elutoa kardina keemiline puhastus 7,42 eurot; eluruumide remont (seinte värvimine, ukse parandamine, kleepsude eemaldamine, koristamine, üürniku mööbli ja pesumasina utiliseerimine, materjal - valge värv) kokku summas 535, 98 eurot. Viivisenõue Hageja nõuab üürivõlgnevuselt ja kahjunõudelt üürilepingu p 2.1 kohaselt viivist alates nõuete sissenõutavaks muutumisest 0,2% tasumata summalt päevas kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2017, kokku viivisenõue summas 2731,17 eurot. KOSTJA VASTUS 21.10.2017 kirjalikus vastuses kostja ei võta hagi õigeks. Kostja on kasutanud eluruumi sihipäraselt ja heaperemehelikult ning täitnud lepingu tingimusi, mis on üürilepingu punktides 4.4.1, 4.4.2 ja 4.4.
  2. Eluruumides on käinud ka koristaja ja pakkunud koristusteenust, et tagada eluruumides puhtus ja kord. Lisaks üürilepingu p 3.7 kohaselt üüri tasumine toimub sularahas ja selleks külastas korteriomanik igakuiselt eluruumi. Oma igakuisel külastamisel korteriomanik ei esitanud pretensioone punktide 4.4.1, 4.4.2 ja 4.4.4 kohta. Puudusi oleks saanud koheselt likvideerida. Pooled koostasid lepingu sõlmimisel vara üleandmisevastuvõtmise akti, millega fikseeriti ruumide, sisustuse, seadmete üldkirjeldus, koosseis ja olukord, sh elektrinäit ning muud asjaolud. Lepingu p-is 2.5 avaldasid ja kinnitasid pooled, et lepingu ese on kostjale üle antud seisukorras, mis võimaldab nende sihtotstarbelist kasutamist 3
(8)Tsiviilasi nr 2-17-14279 (täielikult korras). Kostja lisab, et lepingu lisa 1 sai kirja pandud arvestite näidud ja eluruumi seisukord pandud kirja hea, on välja toodud ruumis olnud seadmed ja mööbel, kuid puudub üldkirjeldus esemete kohta ja nende täpne seisukord. Esemete üldseisukord on näha üürilepingu lisas toodud piltidel. Pooled leppisid lepingus p-is 5.1 kohaselt kokku, et lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivitamatult poolelt viiviste tasumist arvestusega 0,2% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p 5.2 kohaselt loetakse lepingust tulenevate võlgnevuste tasumisel tasutud summade arvelt esmajärjekorras tasutuks viivised ja võimalikud kahju hüvitamise nõuded ning alles seejärel põhivõlgnevus. Kostja kinnitab, et üürileandja oli nõus tasumata üürimaksetega, juhul kui üürnik tasub ära kommunaalkulud. Kostjal tekkisid 2015 aastal makseraskused, 2016 aasta jaanuarist on kostja olnud arvel Pärnu Linnavalitsuses toimetulekutoetuse saajana. Üürileandja keeldus saamast üüriraha enda isiklikule arvelduskontole, mis tekitas probleeme üürniku ja üürileandja vahel. Puudub pangakonto väljavõte, mis tõendaks üürimakste tegemist või tegemata jätmist.
  1. a alguses selgus, et üürileandja ei olnud tasunud
  2. aastal saadud üürimaksete pealt üüritulu. Üürimaksed ei sõltunud üürnikust, vaid Pärnu Linnavalitsusest ja toimetulekutoetuse maksmisest. Sotsiaalnõustaja M.M. oli teadlik, et
  3. aastal jäi osa üürivõlga tasumata ja sellest, et üürileandja ei olnud rahul, et toimetulekutoetus ei saabunud üürileandja jaoks sobival ajal. Sai teha korduvalt ettepanek üüriraha ja kommunaalid üürileandja pangakontole saata, et arvete laekumine toimuks tähtajaliselt. Kostja ei ole tahtlikult viivitanud üüri ja/või kõrvalkulude tasumisega, see on toimunud poolte suulisel kokkuleppel. 04.07.2017 andis üürileandja sõnumi teel teada, et soovib rääkida lepingu lõpetamisest ja andis sellega teada, et soovib lepingu korraliselt üles öelda. 11.07.2017 andis üürnik teada, et on leidnud 06.07.2017 seisuga endale uue elamispinna ning sooviks lepingu lõpetada. 17.07.2017 aga esitas üürileandja erakorralise ülesütlemise avalduse. Lepingu p 7.2 on sätestatud, et kui üks pooltest ei ilmu eluruumi ja sisustuse tagastamise akti allkirjastamisele, loetakse lepingu eseme tagastamine toimunuks teise poole esindaja poolt koostatud aktiga, millel on kahe tunnistaja allkirjad. Kostja andis üürileandjale teada, et tal ei ole võimalik kokkulepitud ajal kohale tulla. Kiiremal tööperioodil haigestub kostja sageli ja seega ei olnud võimalik kohtumisele minna. Kostjal on seetõttu osaline töövõime. 17.07.2017 esitas hageja e-kirja teel erakorralise ülesütlemisavaldusega üleandmise ja vastuvõtmise akti, mida kostja ei olnud nõus allkirjastama. Antud akt on väga erinev lepingus väljatoodud eluruumide ja sisustuse üleandmise aktist, kus esemete seisukorra kohta ei ole muud mainitud kui hea. Ka tunnistajad ei tea, milliseis seisukorras korter esmakordsel ülevaatamisel tegelikult detailselt välja nägi ja üürilepingus toodud pildid annavad ainult üldise mulje seisukorras. Kõik võtmed sai korteriomanikule tagastatud. Sisse kolimisel jäid liistud lahti ja koridoris seinakapp kinnitamata, mille jaoks hageja lubas remondimehe saata, kuid ei teinud seda. Selle tulemusel sai rikutud vannitoa uks. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Lisaks üürileandja soovis tasu saada sularahas ning ta külastas selleks korterit ega esitanud kordagi pretensioone seisukorra või ebaõige kasutamise kohta. Üürivõlgnevuse osas on õige 2015.a tasumata jäänud osa 840 eurot, hiljem maksis Pärnu Linnavalitsus selleks toetust ja üürileandja keeldus, et Pärnu Linnavalitsus selle otse arveldusarvele saadaks. Kostja viibis 21.06 kuni 04.07 xxxxxxx + xxxxxxxxxx raames xxxxxxxxx ning tagasi tulles puudus kaks nädalat soe vesi. Hageja poolt esitatud arvetel on näha nagu kostja oleks kommunaalarved jätnud tasumata, kuid kostja kinnitab, et sai neid tasuda üürileandja arveldusarvele, mille ta oli nõus kostjale jagama 29.05.
  4. Üleandmise ja vastuvõtmise aktis on köögi osas kirjeldatud, et osa nõusid on puudu. Kostja on korduvalt hagejalt küsinud kirjeldust, millised esemed on puudu, et võimalusel need tagastada. Hageja ei ole kostja kirjadele vastanud ega teada andnud, millised esemed on puudu. KOHTUISTUNG 4
(8)Tsiviilasi nr 2-17-14279 Kohus määras asjas kohtuistungi 18.01.2018, mille lükkas edasi kostja taotlusel. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 07.03.2018. Kostja sai 07.03.2018 kohtuistungi kutse kätte avaliku etoimiku kaudu 30.01.2018, kuid kohtusse kostja ei ilmunud. 07.03.2018 kohtuistungil osalesid hageja A.E., nõustaja A.-L. E. ja lepinguline esindaja Gerli Luik. Hageja esitas kohtule taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 alusel teha asjas tagaseljaotsus. MENETLUSE KÄIK Kohus määras hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus toimetas kostjale e-toimiku kaudu 08.03.2018 kätte eelistungi protokolli. 08.03.2018 e-kirjas kostja teatas, et ei ilmunud kohtusse, kuna unustas kuupäeva. Kostja kinnitas, et on nõus maksma hagejale järgmiselt: 2015.a eest 840eurot (september, oktoober, november, detsember) 2016.a eest 1335 eurot ((jaanuar (210-135=75), veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli)) 2017.a eest 681,24 eurot ((aprill (210-30=180), mai, juuni) + 81,24 eurot (juulikuu 12 päeva eest, eeldusel et korter vabastatakse 17.07) Kokku 2856,24 eurot – 210 eurot (ettemaks 1 kuu üüri eest) = 2646,24 eurot. Hageja 08.03.2018 esitatud menetluskulude nimekirja toimetas kohus kostjale kätte 08.03.2018 saadetisega ja andis kostjale aega kuni 13.03.2018 hageja menetluskulude kohta vastuväidete esitamiseks, kostja on selle kätte saanud e-toimiku kaudu 11.03.2018, kuid vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. 27.04.2018 kostja edastas kohtule e-kirjaga Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna 17.04.2018 tõendi kostjale 2016 – 2017.a makstud toimetulekutoetuste kohta ning e-kirjas selgituse, et hagejal ja kostjal oli suuline kokkulepe, et 2015.a võlgnevuse 4x210 eurot võib tasuda siis, kui majanduslik olukord paraneb; kuna saadud toimetulekutoetuste tõttu oli näha, et üürileandja saab üüritulu, sai omanik pahaseks. Hageja esitas kahjunõude, kuna tervise tõttu ei olnud kostjal võimalik hageja soovitud päeval kohale minna ning kuigi kostja koos õega koristas terve korteri ära ja võtmed olid ka omanikul endal; hageja teadis, et kostja kolis varem välja ja tal oli võimalik korteris käia enne üleandmisakti tegemist. KOHTU PÕHJENDUSED 1.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 07.03.2018 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. 2.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi. Kohus leiab, et

§ 413lg-s 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

Kostja taotlusel kohus lükkas varem pooltega kooskõlastatult 18.jaanuarile 2018 määratud istungi edasi ja määras uue istungi 07.märtsiks 2018, arvestades kostja väiteid tema majandusliku olukorra kohta ja talle töötutoetuse maksmise aega. Kostja kutsuti istungile õigel ajal ja kutses oli selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja on kohtukutse e-toimiku kaudu kätte saanud 30.01.2018. Kostja ei teatanud istungile ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest, samuti on pärast istungit kostja põhjendanud oma ilmumata 5

(8)Tsiviilasi nr 2-17-14279 jäämist üksnes kohtuistungi aja unustamisega. Istungiaja unustamine ei ole mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja ei ole ka üheski kohtule edastatud dokumendis avaldanud nõustumist asja lahendamiseks kirjalikus menetluses või asja lahendamisega tema osavõtuta (kohus on 05.12.2017 määruses hageja määruskaebust lahendades ekslikult märkinud, et mõlemad pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega).
  1. Hageja nõue kostja vastu tuleneb tähtajalisest üürilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3 ja 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmise nõudeõigus tuleneb ka VÕS § 108 lg-st
  2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 on viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressiäär. Pooled on kokku leppinud viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas.
  3. VÕS § 271 tulenevalt on üürileandja põhikohustus anda asi teisele isikule (üürnikule) kasutada ja üürniku kohustus on maksta asja kasutamise eest üüri. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele maksma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja on üürilepingus kokku leppinud, et kostja tasub ka kõik kõrvalkulud (sh kommunaalkulud, elamu haldamise kulud jms). VÕS § 313 lg 1 ja § 316 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel oli üürileandjal mõjuv põhjus tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles ütlemiseks. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5). VÕS § 334 lg 1 järgi on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hagiavalduse kohaselt on kostja kahjustanud korterit viisil, mis ei kaasne tavapärase kasutamisega, samuti on hageja kandnud kahju kostja poolt korterisse jäetud kasutuskõlbmatu vara utiliseerimisega. VÕS § 197 lg 1 võimaldab vastastikuseid rahalisi nõudeid tasaarvestada. Hageja on tasaarvestanud üüri tagatisraha kostja võlgnevustega.
  4. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaoludel on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemisel kohus tõendeid ei hinda. Hageja väited faktiliste asjaolude kohta loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Lisaks kohus leiab, et kostja väited ei lükka ümber hageja väiteid ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus rahuldab hagi ning mõistab G. R.lt A.E. kasuks välja eluruumi üürilepingust tuleneva võlgnevuse 2761,41 eurot, sellelt lepingus sätestatud määras arvutatud ja seisuga 25.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivised summas 2709,43 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista 6
(8)Tsiviilasi nr 2-17-14279 tekitatud kahju hüvitamiseks 543,40 eurot ja kahjusummalt perioodi eest 06.09.2017 25.09.2017 arvestatud viivise 21,74 eurot. MENETLUSKULUD 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda, välja arvatud määruskaebuse menetluskulud, mille kohus 05.12.2017 määrusega jättis poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (

§ 139

). Kohtuvälisteks kuludeks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 8. A.E. 08.03.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt hageja kantud õigusabikulu on summas 648 eurot (sisaldab käibemaksu), mis koosneb 08.03.2018.a arve nr 15 sisust nähtuvalt kahest kliendi konsultatsioonist 1 h x 90 eurot, hagiavalduse koostamisest ja tõendite komplekteerimisest 2,5 h x 90 eurot = 225 eurot, 21.10.2017 kostja vastuse läbivaatamisest, 03.10.2017, 07.11.2017 ja 05.12.2017 Pärnu Maakohtu määrustega tutvumisest 1 x 90 eurot= 90 eurot, 13.11.2017 määruskaebuse koostamisest 30 min x 45 eurot (90/2)=45 eurot, 07.03.2018 istungiks ettevalmistus (30 min) ja istungil esindamine (30 min) 1 x 90 eurot= 90 eurot. Õigusabikulu kokku summas 648 eurot, milline summa sisaldab käibemaksu (540+108=648 eurot). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Hageja palub tsiviilasjas nr 2-17-14702 rahaliselt kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1098 eurot (648+450=1098 eurot). Kooskõlas

§ 174

lg-ga 101 ja § 176 lg-ga 52 kinnitab hageja, et menetluskulud on kantud kohtumenetluses ja menetlusosaline ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu palub hageja õigusabikulu 648 euro väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja palub välja mõista G. R.lt A.E. kasuks menetluskulu summas 1098 eurot ja VÕS § 113 lg 1 sätestatult seadusjärgne viivis menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni A.E. kasuks. Lisaks taotleb hageja

§ 150lg 1 p 5 alusel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot.

  1. Hageja 08.03.2018 menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 11.03.2018 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
  2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud kulud, mille hüvitamist kostjalt taotleda, on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. 05.12.2017 määrusega kohus rahuldas A.E. 13.11.2017 määruskaebuse ja tühistas Pärnu Maakohtu 07.11.2017 määrus asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule üleandmise kohta. Kohus märkis määruses, et kuivõrd määruskaebusega vaidlustati kohtualluvuse muutmise määrust, asja sisuliselt ei lahendatud ning maakohus ise rahuldab kaebuse, ei pea kohus õigeks jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid kostja kanda. Kohus jättis määruskaebemenetluse kulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks hageja lepingulise esindaja kulu 13.11.2017 määruskaebuse koostamisele kokku 0,5 tundi summas 45,00 eurot (lisandub käibemaks). Lepingulise esindaja ülejäänud kulusid peab kohus hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades selles asjas põhjendatud ja vajalikeks. 7

(8)Tsiviilasi nr 2-17-14279 Lisaks on põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. 11. Eeltoodu alusel kohus määrab A.E. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 1044,00 eurot (millest 450,00 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 594,00 õigusabikulu koos käibemaksuga) ning mõistab selle summa G. R.lt A.E. kasuks välja. 12.

§ 174

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise ajal on viivisemääraks 8% aastas. 13.

§ 442

lg 5 alusel kohus lahendab otsusega ka hageja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise taotluse.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kohus ei jätnud määruskaebemenetluse kulusid kostja kanda. Seega tuleb tagastada hagejale määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.