) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nr xxx-xxxxxx nähtub, et YY on XX bioloogiline isa (tõenäosus 99,99998%). Seega puudub kohtul alus kahelda eelpooltoodud uuringuaktis toodus ning kostjat mitte XX isaks pidada. Selle nõude osas tuleb hagi seega rahuldada. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08). Elatise nõue. Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2018.aastal 250 eurot).
lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.
Käesoleval juhul on hageja esitanudki nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras ja kuna põlvnemine on tuvastatud käesolevas tsiviilasjas, siis nõuab hageja elatist alates hagi esitamisest. Riigikohus on korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-11812 p 16, 3-2-1-165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja 3
pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi
ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt.
lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Antud juhul tuginebki kostja oma töövõime puudumisele ja palub elatise välja mõista oluliselt väiksemaks määras kui hageja seda hagis nõudnud on. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja ei ole töövõimeline. Tal on tuvastatud raske puue (Sotsiaalkindlustusameti otsus tl 27) ning tal puudub töövõime kuni 16.08.2019 (tl 25-26 Töötukassa otsus). Kostja on kirjeldanud oma võimetust stabiilset tööd leida, hageja neid asjaolusid vaidlustanud ei ole. Samas on ka hageja ise raske puudega, mida kinnitab Sotsiaalkindlustusameti xx xx xxxx otsus. Kohus ei saa nõustuda kostjaga, et tema varaline seisund ei võimalda hagejat ülal pidada suuremas summas kui 30 eurot kuus. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 05.09.2017 – 04.03.2018 ehk 6 kuu jooksul on tema sissetulekuks pensioni, sotsiaaltoetuse ja regulaarsete sularaha sissemaksete näol (igakuiselt 50 või 40 eurot, ka 150 eurot) olnud 2788.72 EUR, mis ühe kuu keskmiseks teeb ca 465 EUR. Kostja esmavajaduste osas ei saa olla põhjendatud eluasemekulud 90 EUR, mis on ilmselt arvestatud kohtule esitatud xx xxxx x arve nr xx-xx-xxxx järgi (2 tarbijat, 184.70 EUR). Tegemist on talvekuu arvega, millel kütte osa on ligemale kolmandik (56.98 EUR). Samuti ei ole kohtu hinnangul mõistlikud kostja kulutused sideteenusele summas 32 EUR, sh TV, internet, tava- ja mobiiltelefon. Kohtule on esitatud Tele2 arve BB, mitte kostja, kohta (tl 44), 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.