KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 5. juuni 2018, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-17-13949 Tsiviilasi D. K. hagi B. K. ja N. K. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, seaduslik esindaja I. S. Kostjad B. K., isikukood xxxxxxxxxxx ja N. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal xxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, lepinguline esindaja mõlemal Jelena Smorodina Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada D. K. hagi osaliselt. Välja mõista B. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ja N. K.lt (K., isikukood xxxxxxxxxxx) alates 19.09.2017 asenduskohustusena D. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatusraha igakuiselt kummaltki 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammmäärast kuni D. K. täisealiseks saamiseni (kuni xx xx xxxx). Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Tsiviilasi nr 2-17-13949 Hagiavalduse ja täpsustatud hagiavalduse kohaselt (tl 6-8, 30) 02.11.2010 sündis I. S. ja kostjate poja O. K. ühine laps D. K. (tl 12). D. K. (seadusliku esindaja kaudu) esitas 01.07.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse O. K. vastu elatise nõudes. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja xx xx xxxx tagaselja kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (tl 14-16) mõisteti O. K.lt elatis alaealise lapse D. K. ülalpidamiseks alates 01.01.2016.a igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx ning mõisteti välja O. K.lt elatis alaealise lapse D. K. ülalpidamiseks ajavahemiku 01.07.2014 kuni 31.12.2015 eest kokku summas 3405 eurot. O. K. elukohaks oli xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx (tl 23). Hageja (seadusliku esindaja kaudu) esitas Justiitsministeeriumi kaudu avalduse Pärnu Maakohtu kohtuotsuse sundtäitmiseks xxxxxxxxx täitevasutusele (piiriülese elatise sissenõudmiseks). 28.04.2017 e-kirjaga Justiitsministeeriumi nõunik teatas (tl 1-4), et Xxxxxxxx teavitab, et ”algatatud sundtäitmine on siiani kulgenud edutult, pädeva kohtutäituri teabe kohaselt ei ela võlgnik juba ligi aasta nendele teadaoleval aadressil ning on kolinud, Xxxxxxxxl puudub info, kuhu. On alustatud uurimine võlgniku asukoha kindlakstegemiseks.” Hagejal puudub samuti teave selle kohta, kus kostjate poeg võiks elada. Hageja aga eeldab, et kostjad teavad poja elukoha aadressi, kuid ei anna teavet hagejale. Seega kohtulahendi täitmine ei ole viinud soovitud tulemuseni ning hageja on sunnitud esitama asenduskohustuse hagi. Hageja andmetel on mõlemad vanavanemad (kostjad B. ja N. K., O. K. vanemad, tl 24-25) töötavad pensionärid ning nende sissetulek võimaldab täita ülalpidamiskohustust lapselapse suhtes. Hageja seaduslik esindaja töötab xxxxx xxxxx lasteaias kokka abilisena 0.75 kohaga miinimumpalgast ja saab töövõimetoetust 6.74 eurot kalendripäeva eest (tl 18-22). Hageja seaduslikul esindajal puudub kinnis- ja vallasvara. Hageja palub välja mõista kostjatelt B. K.lt ja N. K.lt võrdsetes osades (117.50 eur + 117.50 eur) asenduskohustusena elatis lapselapse D. K. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kokku 235 eurot kuus ehk hetkel kehtiv pool kuupalga alammäär), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni elatist saama kohustatud isiku täisealiseks saamiseni so kuni xx xx xxxx. Kostjate seisukoht, hageja seisukoht kostjate seisukohale Kostjate esitatud vastuse kohaselt (tl 40-41) nad hagi ei tunnista ja paluvad jätta haginõue rahuldamata täies ulatuses. Kostjate varaline seisund ei luba tasuda elatist hagejale. B. K. ainsaks sissetulekuks on vanaduspension 363.97 eurot kuus. Kostja on 74 aastat vana ja tema poolne lisaraha teenimine on tänaseks ajaks võimatu eaka vanuse ning halva tervise seisundi tõttu. B. K.le kuulub sõiduk Xxxxxx xxxxxxx, v.a. xxxx, turuväärtusega 1000 eurot, mis kasutatakse ostetud toidukaupade koju ning naise arsti juurde viimiseks. Kinnisvara kostjal ei ole. N. K. sissetulekuks on vanaduspension 428.82 eurot kuus. Kostjal on tõsised probleemid tervisega ja seetõttu tal puudub töötamise võimalus. Vallas- ja/või kinnisvara kostjal ei ole. Kostjad elavad xxxxx perele kuuluvas majas ja tasuvad elamisega seotud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Nagu nähtub kostja B. K. pangakonto väljavõttest (tl 42-46) ja kostja N. K. pangakonto väljavõttest (tl 47-48), kostjate vältimatuks ja püsikulutuseks on elektrikulu (Eesti Energia AS) keskmiselt 29.43 eurot kuus, s.o 14.72 eurot inimese kohta; sidekulu (Tele2 Eesti AS) 28.95 eurot kuus, s.o 14.47 eurot inimese kohta, veekulu (xxxxxx OÜ) keskmiselt 5.40 eurot kuus, s.o 2.70 eurot inimese kohta. Kostjate küttekulud ca 280 eurot aastas, s.o. 23.33 eurot kuus ehk 11.67 eurot kuus inimese kohta (küttepuud 8 m³ x 35 eurot = 280 eurot : 12 kuud = 23.33 eurot : 2 in. = 11.67 eurot); toidukulud on ca 420 eurot kuus, s.o 210 eurot inimese kohta; kütusekulud keskmiselt 60 eurot kuus, s.o 30 eurot inimese 2
(6)Tsiviilasi nr 2-17-13949 kohta, koduhooldus ca 10 eurot kuus, s.o 5 eurot inimese kohta, kodukulud ca 30 eurot kuus, s.o 15 eurot inimese kohta, garderoobikulud ca 70 eurot, s.o 35 eurot inimese kohta; hügieenikulud ca 20 eurot kuus, s.o 10 eurot inimese kohta; vitamiinid ja tavaravimid ca 20 eurot kuus, s.o 10 eurot inimese kohta; prillidele ca 15 eurot kuus inimese kohta, vaba aja veetmisele ca 20 eurot kuus, s.o 10 eurot inimese kohta. Peale selle kostja N. K.l on probleemid liikumisega (xxxxxxxxxx), xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, mistõttu ta peab kulutama ravimitele täiendavalt ca 30-40 eurot kuus. Samuti aeg-ajalt tekkivad ootamatud ja vältimatud kulud, näiteks sel aastal oli kostja B. K. sunnitud sõitma xxxxxxxxx oma ema õe matusele. Kostjate arvates ei ole mõistlik mõista nendelt välja elatusraha olukorras, kui nad ei suuda seda maksta. Seda enam, et nende pensionide suurus on väiksem kui miinimumpalk ja elatise väljamõistmise puhul satuvad kostjad väga raskesse olukorda. Hageja märgib oma seisukohas (tl 56-57), et hageja seadusliku esindaja sissetulek on töötasu 0.75 kohta lasetaias, viimased 2 kuud oli see 333.65 eurot, töötukassa poolt makstav pension (oleneb päevade arvust kuus) ca 205 eurot ja lapsetoetus summas 50 eurot. Seega kahe peale on nende sissetulek kuus ca 588 eurot. Vanavanemate sissetulek kahe peale koostab 792.79 eurot koos, mis on suurem 200 eurot võrra, kui hageja ja tema ema oma. Hageja ja tema seadusliku esindaja toidukulud peale kõiki vajalikke kulusid on umbes 200 eurot kahe peale s.o 100 eurot inimese kohta, samas kui kostjad kulutavad 210 eurot inimese kohta. Hagejat ja tema ema aitab teine vanavanem – hageja seadusliku esindaja ema, muidu ei saaks üldse hakkama. Hageja on x-aastane ja õpib xxxxxxx klassis. Seega ta on kasvav laps ning ilmselgelt on tema toidukulud ja riietuskulud suuremad kui vanavanemate omad, samuti vajab ta täiendavalt kulusid ka huviringides käimiseks. Hageja käib perearsti soovitusel taekwondos, mis on 20 eurot kuus (hagejal on xxxxxxxxxxx, treenitakse paljajalu). Arst soovitas ka basseini seljalihaste jaoks, kuid selleks rahalised vahendid hageja emal puuduvad. Kuna pere on venekeelne, vajab hageja täiendavalt eesti keele kursusi: kuus 7-8 tundi, 8 h/eurot, kuus kas 56 või 64 eurot. Riiete kulud kuus ca 30 eurot, sidekulud (internet +telefon) ca 15 eurot kuus, hügieenikulud kuus umbes 20 eurot, vitamiinid ja ravimid ca 20 eurot kuus, vaba aja veetmiseks (kino; teater) ca 10 eurot kuus ja koolivajadusteks (vihikud, pliiatsid, pastakad jms) ca 10 eurot kuus. Samuti tekivad ka hagejal ootamatud ja vältimatud kulud, niisamuti nagu kostjatelgi, näiteks klassikaaslaste sünnipäevad, jõulupidu, ekskursioonid – aasta summad jagades kuude arvule, teeb see kuus keskmiselt 20 eurot, millest laps peab osa võtma, kuna vastasel juhul ta saab olema klassikaaslaste naeruobjektiks. Hageja käib koolis pikapäevarühmas 1 eurot päevas, kuus ca 20 eurot. Need kõik kulud peab tasuma hageja ema. Hageja seaduslikul esindajal on ka enda vältimatud ja püsikulud, kütusekulud autole ca 60 eurot kuus tööle sõitmiseks ja arstide juurde, kuna hageja seaduslik esindaja on osaliselt töövõimetu, hageja toimetamiseks kooli, huviringi, arsti juurde, garderoobikulud ca 40 eurot, sidekulud 15 eurot kuus, hageja seaduslik esindaja ei ole siinkohal välja toonud kõiki enda vältimatuid kulusid ning siia ei ole lisatud kodukulusid, kuna hageja ja seaduslik esindaja eluasemekulud makstakse kinni. Maja, milles elavad kostjad, oli kuni xxxx.aastani nende omandis. Alates xxxx aastast on nende kasuks seatud isiklik kasutusõigus tasuta ja tähtajatult. Käesoleval juhul on hageja halvemas majandusliku olukorras kui kostjad. Seega puudub alus ka elatise väljamõistmise vähendamiseks. Kostjad märgivad oma täiendavas seisukohas (tl 70-71), et pooltel ei ole vaidlust selles osas, et kostjad on töövõimetud pensionärid, kellede ainsaks sissetulekuks on vanaduspension kohtule teatatud ulatuses. Vaidlust ei ole ka selles osas, et kostjad ei ole suutelised oma vanuse ning tervisliku seisundi tõttu töötama ja teenima rohkem raha, kui nendel on olemas, ning ülal pidada hagejat. Hageja ei ole ka vaidlustanud kostjate vältimatute ja püsikulutuste ulatust. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-17-13949 Kostjad märgivad, et nad jäid ilma omandita x aastat varem, kui hageja pöördus kohtusse elatishagiga oma isa ehk kostjate poja vastu. Seega antud asjas omab tähtsust ainuüksi asjaolu, et kostjatel juba ammu puudub kinnisvara, mille arvel võiksid kostjad täita ülalpidamiskohustuse hageja suhtes. Antud juhul on O. K. viibimiskoht on lapse emale teada. Hageja isa püsivalt elab xxxxxxx linnas (Xxxxxxxx), mida tema ei varja ja mida võiks näha tema kontaktlehest aadressil xxx.xx.xx/xxxxxxx/xxxxxxxxxxxx, kus ta on viimati käinud 26.01.2018. Hageja isa ehk O. K. kontaktandmed (töökoha aadress ja telefoninumber) on ka avaldatud internetis kodulehel xxxxx://xxxxxx.xxxxxx.xx/xx/xxxxxx/. Hageja ema võiks vabalt suhelda O. K.ga ka virtuaalse sotsiaalvõrgustiku Facebook.com kaudu, kus mõlemal vanemal on oma lehekülg, kuid ei tee seda. Hageja ema ei ole võtnud ühendust O. K.ga ehk tegeliku elatisvõlgnikuga tema elukoha aadressi väljaselgitamiseks ega esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgniku elukoha järgi. Samas kohtule ei ole teada andmed elatisvõlgniku varalise seisundi kohta, millest lähtudes võiks kohus hinnata elatisvõlgniku võimalusi kohtuotsuse täitmisel. Seega hageja ei ole tõendanud kõige tähtsamat asjaolu käesolevas asjas, nimelt seda, et täitemenetlus O. K. suhtes oli algatatud, kuid ei ole viinud soovitud tulemuseni. Selle asemele hageja ema soovib panna lapse ülalpidamiskohustuse elatisvõlgniku vanematele, kes on töövõimetud ja kes tegelikult ei ole suutelised hagejat ülal pidama. Hageja märgib (tl 76-77), et on algselt kasutanud kõiki võimalusi elatise saamiseks O. K.lt ning siis, kui kõik võimalused olid ammendatud, pöördus hagiga vanavanemate vastu. Hageja teab, et O. K. elab püsivalt Xxxxxxxxl xxxxxxxxx, hagejale oli teada ka aadress ning algselt oli hageja isa lubanud maksta elatist, kuid ei täitnud enda lubadust ja kohustusi. Elatise sundsissenõudmisele (sh välismaal) on seatud kindlad tingimused. Isik ei saa ise hakata tegema täitemenetlust, kõik tehakse Justiitsministeeriumi kaudu. Hageja on juba hagivalduse märkinud, et Xxxxxxxx täitevvõimud ei suuda tuvastada kostjate poja elukohta. O. K.ei kontakteeru ei hagejaga ega ka hageja emaga Facebooki kaudu ning suhtlemine ei tähenda, et O. K. maksaks elatist. Samas märgib hageja, et kuna kostjad teavad, kus nende poeg elab, siis võivad ise pöörduda kohtusse tagasinõudeõigusega lapse vanema vastu so enda poja vastu või siis leppida temaga kokku elatise vabatahtlikus hüvitamises neile. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 sätestab, et sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikuna, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-17-13949 Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 peatunud pikemalt vanavanemate ülalpidamiskohustuse (asenduskohustuse) teemal ning öelnud muuhulgas järgmist: «Kolleegium leiab, et hoolimata PKS § 106 lg 2 esimese lause mõnevõrra eksitavast sõnastusest on selle sätte mõtteks tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud. Kolleegium juhib tähelepanu, et PKS § 106 lg 2 alusel täidab järgmise järjekorra sugulane eelmise järjekorra sugulase kohustuse ning ühes sellega läheb ülalpidamist andnud sugulasele ülalpidamist saama õigustatud isiku nõue PKS § 106 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi kohustatud sugulase vastu üle, kui see ei ole vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Seega tekib ülalpidamist andnud teise järjekorra ülalpidamiskohustuslasel regressinõue esimese järjekorra ülalpidamiskohustuslase vastu. Sellest tulenevalt on ka vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel PKS § 106 lg 2 alusel lapselapse ülalpidamise kohustust, õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale. Mitu sama astme sugulast täidavad PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Viidatud sätte järgi vastutavad esmalt lapse vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmise eest osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile. Kui ühe vanema asemel täidavad lapse ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra kohustatud sugulased, s.o vanavanemad, siis peavad ka nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda.» Kohtu hinnangul on hageja piisava selgusega tõendanud PKS § 106 lg 2 kohaldamise eelduse. Hagile lisatud e-kirjavahetusest ja tagaseljaotsusest hageja isa suhtes nähtub, et O. K.lt ei ole piiriülese täitemenetluse käigus õnnestunud elatise nõude katteks midagi sisse nõuda ning isiku elukoha kindlakstegemisega tegeletakse. Iseenesest ei tähenda ka kontakti olemasolu O. K.ga seda, et temalt õnnestub täitemenetluses midagi elatisevõlgnevuse katteks sisse nõuda. Käesoleval juhul puudub aga info, et hageja seaduslik esindaja oleks teadlik O. K. täpsest elukohast, rääkimata tema sissetulekutest või ammugi neile sissenõude pööramise võimalikkusest. Puutuvalt hagi rahalisse nõudesse märgib kohus esmalt, et kuna tegemist on ülalpidamiskohustust täitma pidava vanema asenduskohustusega, saab lähtuda üksnes temale kohtulahendiga pandud kohustusest, milleks käesoleval juhul on pool igakuisest kuupalga alammäärast (2017.aastal 235 EUR, 2018.aastal 250 EUR). Selles olukorras ei oma tähtsust hageja vajadused ja teda ülal pidava vanema varalised võimalused, vaid just kohustatud isikute võimalused lapse ülalpidamiseks. Nagu ülalpool viidatud Riigikohtu lahendis juba 5
(6)Tsiviilasi nr 2-17-13949 märgitakse, saavad vanavanemad asenduskohustuse raames vabaneda ülalpidamiskohustusest üksnes PKS § 102 lg 1 sätestatud ulatuses, s.t osas, milles isik ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kohus leiab, et isegi kui lugeda põhjendatuks kostjate esitatud igakuised vajadused elektrile, veele, küttele, kütusele, koduhooldusele, kodule, vitamiinidele, prillidele, hügieenile, vaba aja veetmisele ja N. K. puhul täiendavatele ravimitele, on kogukuluks veidi üle 300 euro mõlema vanavanema peale kokku. Kohus ei pea kahe pensionäri (xx- ja xx-aastane) puhul mõistlikuks toidukulusid üle 400 euro ja garderoobikulusid 70 eurot kuus ja leiab, et toidule ja garderoobikuludele võiks kokku kulutada ca 300 eurot igakuiselt. Kuivõrd kostjate sissetulek pensionide näol on ligemale 800 eurot kuus ning pensionitõus vastavalt elukallidusele on üldteada ja prognoositav asjaolu, on kostjad kohtu hinnangul suutelised toetama lapselapse ülalpidamist igakuiselt 200 euroga. Nimetatud summa vastab 40%-le kehtivast miinimumpalgast ning asenduskohustuse korras tulebki mõlemalt kostjalt osavõlgnikuna välja mõista hageja ülalpidamiskohustuse katteks 20% kehtivast palga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni O. K. poolt ülalpidamiskohustuse täitma asumiseni. Kohus ei erista kostjate puhul nende vastutust, sest kuigi N. K. pension on B. K. omast ligemale 60 EUR suurem, on ka N. K. tervislik seisund selle võrra halvem (kostjad on ise märkinud, et N. K. vajab täiendavaid ravimeid). Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu menetlusosaliste endi kanda, kumbki pool ei ole ka taotlusi menetluskulude kindlaksmääramiseks esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 6
(6)