2-17-13913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.september 2017, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ajaolud ja menetluse käik V ja LO esitasid oma seadusliku esindaja kaudu 18.09.2017 hagiavalduse AO`u vastu elatise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest. Elatise nõuet 1 2-17-13913 põhjendatakse sellega, et AO maksab hagejatele elatist ebapiisavas ulatuses ning ebaregulaarselt. Kohus võttis hagiavalduse 21.09.2017 määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale e-posti teel kätte samal päeval. Kostja on 22.09.2017 kohtule esitatud vastuses hagi õigeks võtnud, tunnistades tema vastu esitatud nõudeid. Seoses asjaoluga, et kostja on elatise nõudega nõustunud, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt

§ 440

lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
3. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest, so alates 18.09.2017 seadusega sätestatud alammääras, mis on 2017.aastal 235 eurot. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et kostja on hagi õigeks võtnud, võttes seega omaks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et kostja laste isana ei ole regulaarselt ja piisavalt toetanud laste ülalpidamist, on hagejate nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.

§ 164

lg mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuigi sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda ja kostja on nõus tasuma menetluskulud, on hagejad kinnitanud, et ei ole kandnud menetluskulusid seoses käesoleva kohtumenetlusega. Seega jäävad kostja kantud menetluskulud kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2