← Eesti

2-17-13866/26

Obsah (7)§ 24§ 92§ 99§ 94§ 3§ 8§ 96

2-17-13866 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.juuni 2018.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. k

§ 24lg 4 alusel Majandus- ja taristuministri 6.

augusti

  1. a määrus nr 108 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ (edaspidi Nõuded). Nõuete Tabel 2 kohaselt eeldab teeprojekti koostamine vastavust vähemalt ühele järgnevatest kutsetasemetest:, diplomeeritud teedeinsener tase 7 või volitatud teedeinsener tase
  2. Antud juhul puudub informatsioon, et J.L. vastaks nimetatud nõudele, mistõttu tema arvamust sellisel kujul arvesse võtta ei saa. Kutsekoja kutseregistri andmetel on J.L.l geodeet II tasemele vastav ettevalmistus ning talle on Eesti Geodeetide Ühingu poolt väljastatud kutsetunnistus nr 080303, mis vastab Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemele 4 ehk põhihariduse baasil kutseõppele. Nimetatut arvestades ei ole J.L. pädev isik sellekohaseid hinnanguid andma. Samuti ei ole hagejad ise pädevad määratlema vajalikke koordinaate. Seetõttu on hagejad pöördunud Eesti Geodeetide Ühingu poole selgitamaks välja, millistele nõuetele peab vastama isik, kellel on pädevus teeprojekti koostada ning seda looduses maha märkida ning millistele nõuetele peab selline projekt vastama. Kuni sellekohase informatsiooni saamiseni ning arvestades eelkäsitletud Nõuete regulatsiooni, ei ole põhjust arvata, et J.L. poolt koostatud plaan on asjakohane ning vastab sellele kehtestatud kvaliteedinõuetele muu hulgas ehituslikust aspektist lähtuvalt (kalded, kõrgused, teekraavid jms). Vastupidise tõendamiskoorem lasub kostjatel. Hageja on seisukohal, et tee täpse asukoha määratlemine on kostjate tõendamiskoormus, kuivõrd nemad on sellest huvitatud isikud ning kõnealuse kohtumääruse p 2.8 kohaselt on tee rajamise ja selle kulude kandmise kohustus kostjatel. Ehkki hageja on huvitatud sellest, et kostjad ei kasutaks tema kinnistut suvalisel viisil, vaid ainult sellisel viisil nagu kohus selle kindlaks määrab, peaks kostjatel omakorda olema huvi selle vastu, et määrata kindlaks tee täpne rajamis- ja kasutusvõimalus. Hageja selgitas hagis, et tee ehitamine ja juurdepääsutee rajamine eeldavad ehitusprojekti ja –luba. Hageja seisukoht põhineb Majandus- ja taristuministri
  3. augusti
  4. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (edaspidi Määrus) regulatsioonil. Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tee ehitustööde (edaspidi teetööd) kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama vähemalt käesoleva määrusega sätestatud nõuetele. Tee omanik rakendab kõrgemaid nõudeid või lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele täiendavaid nõudeid, kui see on 6 2-17-13866 vajalik ehitusseadustikus ja liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmiseks või muude vajalike tee parameetrite tagamiseks. Sellised nõuded on tee ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostajale ja teetööde tegijale kohustuslikud. Kui omanik ei kehtesta täiendavaid nõudeid või kui puudub täiendavate nõuete kehtestamise vajadus, rakendub § 2 lg 1, mille kohaselt tee ja teetööd peavad teetööde vastuvõtmisel vastama projektile, ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normidele ja vähemalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Määruse järgnevad sätted annavad tee ehitamise täpsed tehnilised nõuded. Sealjuures tuleb aga arvestada, et juba tsiviilasjas nr 2-09-25392 käsitleti asjaolu, et juurdepääsutee tuleb rajada keerulistes tingimustes (liigniiske ja madal pinnas), mis mitte ainuüksi ei vaja Määruse üldnõuete järgmist vaid mis annab kinnistu omanikele õiguse nõuda täiendavate ehituskvaliteedinõuete järgmist. Kostjad seevastu leiavad, et ehitusprojekt ja – luba ei ole vajalikud, kuid põhjendusi, miks kostjad seda väidavad, kostjad esitanud ei ole. Käesoleva olukorra ja

§ 92

lg 8 erinevus on vaid selles, et hageja ei ole määranud ise teele avalikkusele suunatud funktsiooni, vaid sellekohane tahteavaldus on TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendatud kohtuotsusega. Avalikuks kasutamiseks määratud eratee ning avalikkusele ligipääsetava eratee näol on tegemist erinevate õigusmõistetega, mida kostjad ebaõigelt samastavad. Ainus

§ 92

sätestatud teeliik, millele kõnealune tee vastab, on avalikkusele ligipääsetav eratee. Järeldada ei saa ka seda, et juurdepääsutee ei kuulu ühegi

§ 92sätestatud teemõiste alla.

Märkimist väärib seegi, et kehtiv õiguskord ei kasuta alates

kehtestamisest ja teeseaduse kehtetuks tunnistamisest

  1. juulil
  2. a enam eratee mõistet. Selle põhjuseks on asjaolu, et eratee on olemuslikult tee, mis asub ainult eraõigusliku isiku maal ning mida ei kasuta kolmandad isikud. Vastavalt puudub ka vajadus reguleerida sellise tee ehitusnõudeid, kuivõrd omanik otsustab ise, kuidas ta enda omandit kasutab. Kui sellisele teele määratakse aga kohustus taluda kolmandate isikute kasutust, muutub eratee kas osaliselt (kui omanik peab taluma vaid kindlaksmääratud isikute ringi kasutust) või täielikult (kui omanik peab taluma ükskõik kelle kasutust) avalikkusele ligipääsetavaks erateeks. Sellisele teele rakenduvad Määruse § 1 lg 1 jj. nõuded, sealhulgas § 2 lg 1 sätestatud üldnõuded ning omaniku õigus määrata täiendavaid tee kvaliteedinõudeid. Kostjate väitel on tee looduses olemas ning selle kasutamine eeldab vaid head tahet. Hageja esitab kohtule fotod, millelt nähtuvad looduses punktid D-E . Nende punktide vahel ei ole looduses mitte mingit teed. Märkimist väärib seegi, et kostjate läbiv väide nagu ei kavatseks hageja kostjatele mitte kunagi juurdepääsu võimaldada, on vale. Hagejad võimaldavad hea meelega kostjale juurdepääsu, mille tarbeks ongi vajalik, et juurdepääsu tingimused (sh asukoht ja ehitusnõuded) oleks üheselt selged. Nagu nähtub kostjate vastusest ja ka sellele eelnenud kirjavahetusest, on pooltel selles küsimuses erimeelsused, mis paratamatult vajavad kohtulikku lahendamist. 4.Hagejad 12.03.2018.a. täpsustasid haginõuet ning leiavad, et hagejatel ei ole kohustust koostada kostjate eest tee ehitamiseks vajalikke dokumente, kuna vastav kohustus on pandud kostjatele jõustunud kohtuotsusega. Vastavate dokumentide koostamata jätmine ei saa olla aluseks hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks. Hageja esitas hagiavalduses nõude tuvastada Pärnu Maakohtu
  3. novembri
  4. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F täpsed koordinaadid ning juurdepääsutee kulgemise trajektoor (hagiavalduse resolutsiooni p 1) ning tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg nr xxxxxxxxxxx) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistu (reg nr xxxxxxxxxxx) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määruses sedastatud punktide kaudu. Maakohus selgitas
  7. veebruari
  8. a kohtuistungil, et kohtu hinnangul ei ole selline nõue lubatud ning hageja, kui ta soovib tee asukoha tuvastamist, peab kohtule esile tooma asukoha, kus tee hageja hinnangul asub. Maakohus tugines selle juures Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale otsuses nr 3-2-1-317 2-17-13866 10 p 20 ja
  9. Riigikohus leidis otsuse p 20: „Hagis tuleb kohtult paluda tuvastada, et mingil konkreetsel viisil täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Mõistlik on esitada mitu alternatiivset nõuet, sest kui kohus hageja pakutud täitmise viisidega ei nõustu, jääb hagi rahuldamata. Kui kostja soovib, et kohus määraks täitmise viisi, mida ei ole taotlenud hageja, võib ta esitada vastuhagi. Lubamatu on hagi, milles kohtult taotletakse täitedokumendi täitmise viisi kindlaksmääramist, kuid ise mingit viisi välja ei pakuta, või milles üksnes palutakse täitedokumenti selgitada. Sellist hagi ei peaks kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlema“. Konkreetses kaasuses seisnes Riigikohtu otsuse p 27 osundatud probleem selles, et hagejad ei esitanud kohtule „ühtki viisi, kuidas nende arvates täitedokumenti täites saab selle lugeda täidetuks. Selle asemel on hagejad palunud, et kohus ütleks neile, millistes ruumides nad peavad heliisolatsiooni muutma ja mida selleks tegema“. Antud juhul on käesolev kaasus Riigikohtu poolt lahendatud olukorrast oluliselt erinev. Riigikohus lahendas olukorra, kus hagejatel oli täitedokumendist (millest tuleneva kohustuse täitmise tuvastamist nad taotlesid) tulenev kohustus viia korteri helikindlus müügilepingu tingimustega kooskõlla. Teisisõnu, hagejatel oli aktiivkohustus ning hagejad soovisid, et kohus selgitaks neile, mida täpselt nad täitedokumendi alusel tegema peavad. Käesoleval juhul hagejal ühtegi aktiivkohustust ei ole. Hagejale ei ole tsiviilasjas nr 2-09-25392 tehtud otsusega pandud kohustust juurdepääsutee rajamiseks, teeprojekti ega alusplaani koostamiseks, tee mõõdistamiseks ega loodusesse märkimiseks. Kõik need kohustused on Pärnu Maakohtu
  10. novembri
  11. a otsuse punktiga 2.8 pandud avaldajatele, kes on käesolevas tsiviilasjas kostjad. Lisaks nimetatule esineb ka teine aspekt, mille tõttu ei ole käesolev kaasus võrreldav maakohtu poolt viidatud Riigikohtu otsusega. Nimelt, kui nõuda hagejalt, et ta peaks esitama kohtule tee asukoha ehk tee rajamise andmed, peaks hageja nende andmete saamiseks ise täitma kostjale Pärnu Maakohtu
  12. novembri
  13. a otsuse punktist 2.8 tulenevad kohustused, st korraldama tee rajamiseks ettevalmistavad toimingud. Jääb arusaamatuks, miks peaks hageja seda tegema. Hageja ei ole tee rajamisest huvitatud. Tee rajamise kohustus ja sellega seotud kulude kandmise kohustus on jõustunud kohtulahendiga pandud kostjatele. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-09-25392 eksinud ning teinud lahendi, mida ei saa täita. Arusaamatuks jääb aga, miks peaks hageja olema see isik, kes peab kõik tee ettevalmistööd korraldama vaid selleks, et ületada maakohtu otsuses sisalduv puudus, kusjuures otsus on tehtud kostjate kasuks ja huvides. Hageja on siiski pöördunud omalt poolt maakorraldaja (tase 6) ja geodeedi (tase 6) Indrek Sauvälja poole, kes on koostanud plaani tee asukoha kohta. Hageja esitab selle käesolevaga kohtule ning palub selle tee asukoha määramisel aluseks võtta. Plaanist tuleneb, et - p A (plaanil JNr 1) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p B (plaanil JNr 3) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p C (plaanil JNr 6) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p D (plaanil JNr 12) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p E (plaanil JNr 15) koordinaadid on XXXXXXXXXXX - p F (plaanil JNr 20) koordinaadid on XXXXXXXXXXX Kõik koordinaadid on esitatud L-Est 97 süsteemis. Hageja hinnangul on antud juhul on tegemist olukorraga, kus Pärnu Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsuse lisaks olev plaan ei ole mitte esmane alus, mille kaudu alustada tee rajamise projekteerimist, vaid see on tee projekteerimise kõige viimane etapp, mille juurde jõudmiseks on vajalik läbida järgmised menetlusetapid: projekteerimistingimuste taotlemine kohalikult omavalitsuselt st Pärnu linnalt :projekteerimistingimuste määramine, trassikoridori ja tehniliste tingimuste määramine, ehitusprojekti tellimine ja koostamine , asendiplaani koostamine, tee koordinaatide määratlemine ja mahamärkimine. Hageja konsulteeris Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja M.N.iga, kes selgitas, et tegemist on täiesti uue rajatava teega ning selgitas selle planeerimismenetlust ning ehitusnõudeid. Tegemist on avalikkusele 8 2-17-13866 ligipääsetava erateega, mis on ehitusloakohustuslik. Vastav kohustus tuleneb

§ 99

lõikest 1, mille kohaselt projekteerimistingimused on nõutavad

lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Lisaks avaldas M.N., et J.L. poolt koostatud skeem ei ole Pärnu Linnavalitsuse jaoks piisav, et selle alusel lubada tee ehitamist. Samuti rõhutas M.N., et omanik kaasatakse kindlasti tee mahamärkimise protsessi, samuti on omanikul õigus nõuda järelevalvet. Hageja palub tuvastada, et Pärnu Maakohtu

  1. novembri
  2. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis on järgmised: p A: XXXXXXXXXXX, p B: XXXXXXXXXXX , p C: XXXXXXXXXXX , p D: XXXXXXXXXXX , p E: XXXXXXXXXXX, p F: N 6461349.78, E 502874.5
  3. Kostjad kirjalikus vastuses 16.
  4. ja 17.04 leiavad, et I.S.lt uue plaani tellimine ei olnud vajalik, kuna tee asukoht on juba määratud Pärnu Maakohtu 23.11.2015 lahendis tsiviilasjas nr 2-09-
  5. Samuti ei ole varasem J.L. poolt koostatud ja nüüd I.S. poolt koostatud plaanid omavahel vastuolus. Meie hinnangul on mõlemad plaanid koostanud pädevad isikud nõuetekohaselt. Erinevus on pealkirjas – J.L. „ligipääsutee plaan“ ja I.S. „juurdepääsutee asendiplaan“. Kuid sellel ei ole sisulist vahet. Teiseks, J.L. on määranud tee servade koordinaadid, I.S. on määranud tee telje koordinaadid. Määratud koordinaate võrreldes ja teades, et jõustunud kohtulahendis on tee laiuseks määratud 4 meetrit, leiame et nii J.L. kui I.S. poolt määratud tee koordinaadid ei ole omavahel vastuolus ja mõlemad plaanid võimaldavad tuvastada tee asukoha. Seetõttu ei olnud hagejate uue mõõtmise tellimine I.S.lt põhjendatud, uus mõõtmine andis ainult hagejatele kinnitust, et J.L. poolt koostatud plaan on õige. J.L. poolt koostatud plaan on isegi suurema praktilise tähtsusega, sest võimaldab tähistada (märkida) geodeetilised punktid tee servas. I.S. poolt määratud geodeetilised punktid (koordinaadid) asuvad aga tee keskel ning seetõttu hävinevad märgistatud geodeetilised punktid tee ehitamise käigus. Praeguses vaidluses on üheks võtmeküsimuseks Xxxxxxxxxxxle rajatava juurdepääsutee õigusliku staatuse määratlemine. Ehitusseadustiku § 92 lõike 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee (ehitusseadustik § 92 lg 8). Avalikkusele ligipääsetava eratee ning tavapärase eratee eristamise olulisim kriteerium on omaniku tahe. Selleks, et eratee muutuks avalikkusele ligipääsetavaks, peab omaniku tahe olema suunatud sellele, et teed hakkaks kasutama määratlemata ring isikuid ehk avalikkus. Antud juhul on juurdepääsutee kasutajad täpselt määratletud kohtulahendis ning tee omaniku tahe ei ole suunatud sellele, et teed hakkaks kasutama avalikkus. Seega ei ole tegemist määratlemata isikute ringiga ning järelikult ei ole tegemist avalikuks kasutamiseks määratud erateega. Ehitusseadustikus ei ole erateele sätestatud konkreetseid erinõudeid, mis tähendab, et erateele kehtivad seadustikust tulenevad üldnõuded. Üldosa kohaldamine tähendab, et eratee puhul tavapärane teavitus- ja loamenetlus ei kohaldu. Erateele ei kohaldu ehitusseadustikus sätestatud teavitamis- ega loakohustus, kuna erateed ei sisaldu ehitusseadustiku Lisas 1 ega Lisas
  6. Ehitusprojekti koostamine vastavalt ehitusprojektile esitatavatele nõuetele on aga kohustuslik ainult loamenetluses või erandlikel juhtudel teavitusmenetluses. Ehitusprojekti koostamise kohustuslikkuse ehitamiseks näeb konkreetsel juhul ette ehitusseadustiku Lisa
  7. Ehitusprojekt tuleb koostada ehitusloakohustusliku tegevuse puhul. On teoreetiline võimalus, et tee eriosast välja jäävate teede puhul võidakse pädeva asutuse (Pärnu Linnavalitsus) kaalutlusotsuse alusel rakendada teavitus- või loamenetlust (ehitusseadustiku § 35 lõige 4 või § 38 lõige 3). Kui kohus siiski otsustab hagejate hagi rahuldada ning määrata kindlaks Xxxxxxxxxxx kinnistule 9 2-17-13866 juurdepääsutee rajamise kvaliteedinõuded, siis palume võtta arvesse, et ehitatava 68 meetri pikkuse ligipääsutee punktide D-F vahel kvaliteedinõuded ei peaks olema kõrgemad kui praegusel olemasoleval teel punktide A-D vahel. Hageja väitel eeldab teeprojekti koostamine kõrgemat kvalifikatsiooni kui on J.L.l. Meie hinnangul ei ei J.L. ega I.S. koostatud plaanide puhul tegemist tee projektiga. Meie arvates ei ole pädevate isikute J.L. ja I.S. koostatud plaanide puhul tegemist „mahamärkimisega“.Tee ehitusprojektile on sätestanud majandus- ja taristuminister nõuded määrusega nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Nimetatud määruse kohaselt peab tee ehitusprojekti koostama lähtudes tellija antud lähteülesandest (§ 2 lg 4). Kooskõlas ehitamise hea tavaga (sh kooskõlastamine puudutud osapooltega) oleme me palunud hageja esindajalt 14.02.2018 elektronkirjaga nende seisukohta tee ehitusprojekti lähteülesande osas. Vastust me veel ei ole saanud. Viidatud määruse § 3 lg 1 kohaselt on tee ehitusprojektil koostamisel kolm staadiumit: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Need staadiumid on kooskõlas standardiga EVS 932:
  8. Kui praegu rääkida projekteerimisest ehitusseadustiku mõistes, siis me oleksime üsna eelprojekti alguse juures. Veel ei ole kooskõlastatud lähteülesannetki. Tehtud on varasemas menetluses toiminguid, mis võiksid olla tee ehitusprojekti osad (mõõtmisi tee kandevõime osas, kohtu poolt paikvaatlus jms) ning on olemas J.L. ja I Sauväli koostatud juurdepääsu/ligipääsu joonised/kaardid/plaanid. J.L. ja I.S. tööd ei ole tee ehitusprojektid (hageja termini kohaselt „teeprojektid“; 05.12.2017 hageja taotluses punkti 2.2 kohaselt). Seetõttu ei ole õige hageja väide, et J.L. kvalifikatsioon ei ole piisav ligipääsutee plaani (kaarti) koostamiseks. Juhul, kui hageja peab pädevaks I.S. tööd ja peab seda teeprojektiks (hageja väljend), siis ka I.S. töö ei vasta ehitusseadustiku ja viidatud määruse nõuetele, sest töö juures puuduvad mitmed määruse §-is 2 sätestatud dokumendid (seletuskiri, ekspertiiside ja uuringute andmed, puudub tellija lähteülesanne jms). Meie leiame, et J.L. ja I.S. tööde puhul ei ole tegemist tee ehitusprojektiga (teeprojektiga hageja sõnastuses), vaid tegemist on asendiplaanilise joonisega, millel on esitatud geodeetilise uurimistöö andmed (viidatud määruse § 5 lg 5). Selle töö tegemiseks on J.L. pädevus piisav. Majandus- ja taristuministri määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 2 lg 1 p 1 kohaselt võib tegemist olla ka maa-ala topograafilise plaaniga.Meie arvates ei ole pädevate isikute J.L. ja I.S. koostatud plaanide puhul tegemist „mahamärkimisega“. Juurdepääsutee geodeetiliste punktide mahamärkimine looduses on täiesti omaette protsess, mis ei ole veel aset leidnud. Seega ei ole ka nn „mahamärkimise“ osas asjakohane hageja arutluskäik koos järeldusega, et J.L. ei olnud oma töö tegemiseks piisavalt kvalifitseeritud või pädev. Kokkuvõtteks leiame, et I.S.lt uue plaani tellimine vajalik, kuna tee asukoht on juba määratud Pärnu Maakohtu 23.11.2015 lahendis tsiviilasjas nr 2-09-
  9. Kuna varasem J.L. poolt koostatud ja nüüd I.S. poolt koostatud plaanid ei ole omavahel vastuolus, siis andis I. Sauväli töö kinnitust, et ka J.L. töö oli õige. Meie hinnangul on mõlemad plaanid koostanud pädevad isikud nõuetekohaselt. Erinevus on pealkirjas – J.L. „ligipääsutee plaan“ ja I.S. „juurdepääsutee asendiplaan“. Kuid sellel ei ole sisulist vahet. Teiseks, J.L. on määranud tee servade koordinaadid, I.S. on määranud tee telje koordinaadid. Määratud koordinaate võrreldes ja teades, et jõustunud kohtulahendis on tee laiuseks määratud 4 meetrit, leiame et nii J.L. kui I.S. poolt määratud tee koordinaadid ei ole omavahel vastuolus ja mõlemad plaanid võimaldavad tuvastada tee asukoha. J.L. poolt koostatud plaan on isegi suurema praktilise tähtsusega, sest võimaldab tähistada (märkida) geodeetilised punktid tee servas. I.S. poolt määratud geodeetilised punktid (koordinaadid) asuvad aga tee keskel ning seetõttu hävinevad märgistatud geodeetilised punktid tee ehitamise käigus. See võimaldab tulevikus aga uusi vaidlusi teemal – kas tee on ehitatud õigesse kohta. Kohtu eelistungil 23.04.2018 hagejad jäid esitatud hagi juurde ja palusid hagi rahuldada. Kohtu eelistungil 23.04.2018 kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata. 10 2-17-13866 Kohus poolte nõusolekul jätkas asjas kirjaliku menetlusega ja määras tähtajad lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 4.Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  10. Pärnu Maakohtu määrusega 2-09-25392/23.11.2015.a. on määratud juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx, Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa, Tõstamaa valla omandis olevalt Vihakse teelt üle KuruVanatoa kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. 1836606, asukoht Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa, ja üle kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxxxxxxxxxx, asukoht Seliste küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa, vastavalt käesolevale määrusele lisatud juurdepääsu plaanil tähistatud asukohale, kus juurdepääs algab Vihakse teelt Kuru-Vanatoa kinnistu, registriosa nr 1836606, punktist A ja kulgeb olemasolevat erateed pidi kuni kinnistu, registriosa nr. xxxxxxxxxxx, piirini punkt B ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. xxxxxxxxxxx, punktini D ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. xxxxxxxxxxx, ümber õueala, rajataval teeosal, läbi punkti E, edasi kulgeb olemasoleval metsateel kuni punktini F s.o. Xxxxxxxxxxx kinnistuni, registriosa nr. xxxxxxxxxxx. Juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxxxxxx, üle kinnistu, registriosa nr. xxxxxxxxxxx, määrata järgmistel tingimustel. Juurdepääs on tähtajatu. Juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr xxxxxxxxxxx) igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsu on õigustatud kasutama kinnistu igakordse omaniku perekonnaliikmed ja külaline. Juurdepääs on ajalise piiranguta ja tagatud liikumiseks jalgsi, sõiduautoga, veoautoga ja traktoriga. Juurdepääsuteel on keelatud parkimine. Sõidukite lubatud liikluskiirus juurdepääsuteel on kuni 30 km/ha. Juurdepääsu plaanil märgitud, kinnistul registriosa nr xxxxxxxxxxx, rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee D-E-F pikkus on 118 m, millest 50 m olemasoleval metsateel E-F, ning rajatava teeosa D-E pikkus 68 m, laiusega 4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks /teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa. Kinnistul, registriosa nr xxxxxxxxxxx, rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee teeosa D-E-F rajamise ja korrashoiu kulud kannab ja teeosa hoiab korras Xxxxxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxxxxxx, igakordne omanik. Kohustada Xxxxxxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxxxxxx, igakordset omanikku taastama sõidukiga liiklemiseks vajalik tee seisund kinnistul, registriosa nr xxxxxxxxxxx, teeosal B-D juhul, kui tee ei ole sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis (sõidukiga läbitav) tulenevalt Xxxxxxxxxxx kinnistu igakordse omaniku (või temaga seotud isikute) tegevusest (tegevusetusest). Juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxxxxxx, üle Vana-Kurutoa kinnistu, registriosa nr 1836606, mille asukoht on tähistatud käesolevale määrusele lisatud juurdepääsu plaanil (teeosa A-B), määrata järgmistel tingimustel.Juurdepääs on tähtajatu ja piiranguteta. Juurdepääsuteel on keelatud parkimine. Valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr xxxxxxxxxxx) igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (kinnistu registriosa nr 1836606), igakordsele omanikule tasu 37.80 eur aastas, kuus 3.15 eur. Tasu tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette iga kuu
  11. kuupäevaks alates määruse jõustumisest. Kohtumääruse lisaks on juurdepääsu plaan 11 2-17-13866 ,kus on märgitud juurdepääsu asukoht. 6.Kõigepealt kohus käsitleb nõuet, milles hagejad paluvad tuvastada kohtu poolt määratud juurdepääsutee punktide A, B , C, D, E ja F täpsed koordinaadid. Tegemist on menetluslike tuvastusnõuetega. TsMS § 368 lg. 1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu v. puudumise tuvastamiseks , kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Lg.2 järgi täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja v. võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada , kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus v. kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise v. toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Hageja on vastavalt kohtu nõudele esitanud omapoolse ettepaneku kohtu poolt määratud juurdepääsutee koordinaatide osas. Kohus nõustub hagejatega, et kohtumääruses 2-09-25392 /23.11.2015.a. ega selle lisaks oleval plaanil ei ole märgitud tee asukoha koordinaate, mis võivad osutuda vajalikuks , kuna teelõiku D - E ei ole reaalselt olemas ja see on alles rajatav/ehitatav teelõik. Samuti pooltel on tekkinud vaidlus eelkõige rajatava teelõigu täpse asukoha osas. Hagejad on esitanud kohtule geodeesiainseneri Indrek Sauväli poolt koostatud plaani tee täpse asukoha kohta , kus on märgitud juurdepääsutee punktide täpsed koordinaadid ja palub kohtul tuvastada tee asukoht antud koordinaatide järgi. Kohus leiab, et antud tuvastusnõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagejal on olemas tuvastushuvi tee määratud punktide täpse asukoha tuvastamiseks hagejate kinnistul s.o. p-d B- F. Vastavalt Kutsekoja kutseregistri andmetele on Indrek Sauvälil kutsenimetus ja kutsestandart Maakorraldaja IV, EKR tase 6 ja EQF tase 6 (tl.134). Kohus ei arvesta kostjate poolt esitatud ja J.L. poolt koostatud tee asukoha plaani, kuna kutsekoja kutseregistri andmetel on J.L.l kutsenimetus ja kutsestandart Geodeet II , EKR tase 4, EQF tase 4 ( tl.94). Samuti kostjad ei ole asjas vastuhagi esitanud, et tuvastada juurdepääsutee koordinaadid teistsugusel viisil. Kohus leiab, et p.A tuvastamise osas tuleb nõue jätta rahuldamata, kuna hagejatel puudub vastavalt TsMS § 368 lg.1 ja lg.2 tuvastushuvi p.A osas. P A ei asu hagejatele kuuluval kinnistul ja p.A asukoha osas kinnistu omaniku ja kostjate vahel vaidlus puudub. Kinnistu omanik , kelle maal nimetatud p A asub ei ole hagi kohtule esitanud. Samuti p.A asub juurdepääsutee alguses , kus tee on reaalselt olemas ja puudub vajadus seda ehitada. Samuti hagejad taotlevad juurdepääsutee punktide koordinaatide tuvastamist põhjusel , et osa teest on alles ehitatav tee (p D-E- F) , siis antud punktide täpsete koordinaatide tuvastamisel ei oma tähtsust p.A täpne asukoht.
  12. Nõue tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistu kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu 23.11.2015.a. määruses märgitud punktide kaudu. Hagejad on antud tuvastusnõuet põhjendanud sellega, et kostjate külalised on kasutanud hagejate kinnistut selleks, et pääseda ligi Xxxxxxxxxxx kinnistule s.h. seal asuvale metsale. Hageja on pidanud pöörduma politsei poole, et antud tegevust vältida. Kostjate külaliste poolt hagejate kinnistu ületamiseks ei ole kasutatud kohtu poolt kohtumääruses märgitud punktide D- E-F kaudu vaid seda on tehtud suvalisel viisil. Selleks, et olukorrad ei korduks ja vältimaks tulevikus vaidlusi palub hageja kohtul TsMS § 368 lg.2 alusel tuvastada , et kostjatel on õigus oma kinnistule juurdepääsuks kasutada hagejate kinnistut määratud punktide A- F kaudu. Nimetatu on oluline, kuna võimaldab hagejal algatada täitemenetluse tagamaks kostjate poolt määruse täitmine (tl.5). TsMS § 368 lg. lg.1 järgi hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu v. puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on esitanud tuvastushagi. Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu v. puudumine. Jõustunud kohtuotsusel on formaalne õigusjõud s.t. sama küsimuse üle pooled 12 2-17-13866 enam kohtus vaielda ei saa , kuid tegemist ei ole täitedokumendiga. Kui kohus hageja haginõude rahuldaks siis nimetatud kohtulahendit ei saa esitada kohtutäiturile täitmiseks nagu hageja on ekslikult arvanud. Selleks, et sissenõudjad saaks algatada täitemenetluse , millega kohustada võlgniku hoiduma teatud tegevusest , tuleb sissenõudjatel esitada kohtutäiturile jõustunud kohtulahend, mille resolutsioonis kas kohustatakse võlgniku tegema teatud toiming v. hoiduma teatud toimingute tegemisest. Seega, et algatada täitemenetlust oleks hageja pidanud esitama kohtule sooritushagi. Selline lahend on täidetav vastavalt Täitemenetluse seadustiku 3 osa § 182-
  13. Hagejad ei ole tuvastushagi muul viisil põhjendanud ja nõue tuleb jätta rahuldamata.
  14. Nõue tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri 3.08.2015.a. määruse nr.101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg.2 sätestatud nõuetest. Hagiavalduses hagejad leiavad, et kohtu poolt määratud juurdepääsutee on avalikkusele ligipääsetav eratee

§92

lg.8 mõistes ja tee rajamisele kohalduvad Majandus ja taristuministri 03.08.2015.a. määrus nr.101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Antud määruse § 1 lg.2 järgi tee ehitustööde kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Tee omanik rakendab kõrgemaid nõudeid v. lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele täiendavaid nõudeid, kui see on vajalik ehitusseadustikus ja liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmiseks v. muude vajalike tee parameetrite tagamiseks. Selliseid nõuded on tee ehitusprojeki koostajale ja teetööde tegijale kohustuslikud. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et vaidlusaluse tee puhul on tegemist avalikkusele ligipääsetava erateega.

§ 92

lg.5 järgi avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.

§ 92

lg.8, mille kohaselt avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsooniga ja mis ei ole riigitee v. kohalik tee.

§ 94lg.1 järgi eratee määrab avalikuks kasutamiseks riik v.

eratee asukoha kohalik omavalitsus. Vaidlusalune juurdepääsutee ei ole määratud riigi ega kohaliku omavalitsuse poolt avalikuks kasutamiseks. Samuti vaidlusalust teed ei või kasutada igaüks. Kohtu poolt on kohtumäärusega 2-09-25392/23.11.2015.a. määratud, et vaidlusalust olemasolevat ja rajatavat juurdepääsuteed kasutavad Xxxxxxxxxxx kinnistu igakordne omanik , tema perekonnaliikmed ja külalised vastavalt määratud tingimustele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-15 p. 28 märkinud, et alates 01.07.2015.a. on Teeseadus tunnistatud kehtetuks. TeeS tühistanud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu SE 572 seletuskirja kohaselt sisalduvad edaspidi tee ehitamisele ja teele kui ehitisele kehtestatud nõuded ehitusseadustikus (

) ning liikluskorraldust puudutavad nõuded liiklusseaduses ( LS) . Seletuskirja järgi ei ole seadusandja eesmärgiks olnud sisuliste muudatuste tegemine. Seega ei ole võrreldes varasemaga soovitud muuta ka tee korrashoiu kohustuse ja tee kasutamisega kaasnevate kulutuste jaotamise põhimõtteid (vt.selgitus eelnõu § 52 juures) kui ka

eelnõu SE 555 seletuskirja põhjal (vt nt. selgitus eelnõu § 115 juures) järeldada , et sisuliselt ei ole tahetud muuta varem TeeS § -s 5.2 sätestatut, mille kohaselt eratee oli tee, mis paikneb juriidilise v. füüsilise isiku kinnisasjal.

eelnõu SE 555 § 115 selgituses on märgitud , et antud peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avaliku kasutusega erateele. Eriosa regulatsioon on suunatud avalikele teedele, milleks on riigile kuuluvad teed ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad teed , ning erateedele , mis on avalikkusele kasutatavad. Tee ehitamisel, kui tegemist üldosa 13 2-17-13866 kohase ehitisega, mida ei ole reguleeritud eriosaga, tuleb lähtuda seaduse üldosast või teistest õigusaktidest (nt metsaseadus). Eriosaga reguleerimata teede (erateed, mis ei ole avaliku kasutusega ja mida lisaks omanikule kasutavad kolmandad isikud harva) ehitamisel ja korrashoiul tuleb lähtuda üldosas sätestatud põhimõtetest, nagu hea tava, ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse põhimõte ning ehitisele ja ehitamisele esitatavad põhinõuded. Oluline on rõhutada, et ohutuse nõue rakendub teedele eeldusel, et tee on ehitatud ja hooldatud vastavalt kehtivatele nõuetele. Tee on maatükiga püsivas ühenduses olev rajatis ning maatüki oluline osa, kuuludes seega maatüki omanikule. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teisisõnu, tee ja teealune maa ei saa kuuluda eri omanikele. Seadusega laiendatakse, võrreldes kehtiva TeeSga, teede ringi, millele rakendatakse tee ehitamisega seonduvaid nõudeid. Teede regulatsiooni alla tuuakse erateed, mis kehtiva TeeS-s on reguleeritud minimaalselt. Kehtiva TeeS-i kohaselt peab eratee omanik lähtuma kehtiva TeeS-st siis, kui eratee on muudetud avalikult kasutatavaks teeks. Vajadus reguleerida erateele kehtivaid nõudeid tuleneb sellest, et seni on erateed ehitamise regulatsiooni alt välja jäänud. Näiteks ei saa anda eraparklatele teeehitusluba ega projekteerimistingimusi, kuna puudub vastav nõue. Samuti välistab kehtiv TeeS (§ 20 lg 2) riikliku järelevalve tegemise eratee ehitamise üle. Erateede ehitamisel, korrashoiul, projekteerimisel peab lähtuma seaduse nõuetest, et tagada kõigile kasutamiseks avatud erateede ehitamine, korrashoid ja projekteerimine, mis peavad toimuma ohutust tagavate tingimuste kohaselt. Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle erateedel teostavad riiklikku järelevalvet kohalikud omavalitsused. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et vaidlusaluse tee puhul on tegemist erateega mitte avalikkusele ligipääsetava erateega. Erateedele kehtib

üldosas sätestatu. Nimetatu on märgitud ka

eelnõu SE 555 § 116 selgituses.

§ 3lg.2 järgi ehitis on hoone v.

rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

§ 8

järgi , ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seotud muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis , ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale.

eelnõu SE 555 § 121 selgituses on märgitud, et projekteerimistingimused kõigile teedele väljastab kohalik omavalitsus, v.a. riigiteedele. Projekteerimistingimustega annab kohalik omavalitsus liikluskorralduse nõuded. See tagab, et ka erateedel oleks liiklus korraldatud samade põhimõtetega võrreldes riigi ja kohaliku omavalitsuse teedega.

eelnõu SE § 118 selgituses on märgitud, et tee ehitamisel tuleb lähtuda üldosas sätestatud nõuetest, kuid lisaks on eriosas toodud nõuded , mis lähtuvad tee ehitamise eesmärgist.

eelnõu SE 555 § 122 selgituses on märgitud, et seadustiku üldosa kohaselt tuleb ehitamine alati dokumenteerida. Erateede ehitamise dokumendid tuleb vastavalt üldosale anda kohalikule omavalitsusele.

eelnõu SE § 123 selgituses on märgitud, et tee ehitamisel tuleb ehitusluba anda olenemata sellest , kas tegemist on riigi- v. kohaliku omavalitsuse teega v. erateega, järgides üldosa vastavaid sätteid. Samasuguse vastuse on esitanud kohtule ka Pärnu Linnavalitsus märkides, et tegemist on erateega, mis peab vastama eelkõige ehitusseadustiku üldosa nõuetele, mille kohaselt peab erateede ehitamine ja kasutamine olema ohutu (

§ 8

) ja keskkonnasäästlik (§ 9), tee peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele (§ 11) (tl. 181-182). 14 2-17-13866 9.

§ 96

lg.3 järgi tee ehitamise kvaliteedi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Antud sätte alusel kehtestatud Majandus ja taristuministri määrus nr.101/03.08.2015.a. „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg.1 järgi antud määrusega reguleeritakse avalikult kasutatava tee (edaspidi tee) ehitamise kvaliteedi nõudeid (edaspidi kvaliteedinõuded). Avalikkusele ligipääsetava eratee ehitamise kvaliteedi nõuded määrab tee omanik. Lg.2 järgi tee ehitustööde (edaspidi teetööd) kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Tee omanik rakendab kõrgemaid nõudeid v. lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele täiendavaid nõudeid, kui see on vajalik ehitusseadustikus ja liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmiseks v. muude vajalike tee parameetrite tagamiseks. Selliseid nõuded on tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) koostajale ja teetööde tegijale kohustuslikud. Eratee ehitamisele kehtib Ehitusseadustiku üldosas sätestatu ja lähtuda tuleb ka eriosas toodud nõuetest, mis lähtuvad tee ehitamise eesmärgist. Lisaks on tee omanikul õigus määrata täiendavad nõuded. Hageja on palunud tuvastada , et Xxxxxxxxxxx kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri 3.08.2015.a. määruse nr.101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg.2 sätestatud nõuetest. Kohus leiab, et iseenesest antud määrus tervikuna ei kohaldu erateede ehitamisele, kuid hagejatel kui kinnistu ja eratee omanikel on õigus määrata täiendavaid nõudeid eratee ehitamisel, siis tuleb hagejate tuvastusnõue rahuldada. Arvestades , et ehitatav eratee peab vastavalt

üldosale olema ümbritsevasse keskkonda sobiv ja kestev ning ohutu siis tuleb tee rajada vastavalt selle tee ehitamisele ja kvaliteedile kehtivatele nõuetele ja eelkõige saab juhinduda Majandus ja taristuministri määruses nr. 101/ 3.08.2015.a. toodud nõuetest. Menetluskulud

  1. TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades , kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud 3 tuvastusnõuet, mis kuuluvad rahuldamisele osaliselt (üks rahuldamisele, üks rahuldamata ja üks osaliselt rahuldamisele). Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt siis on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Hagejate vajalik ja vältimatu kulu on riigilõivud 350 eurot. Hagejatel on ka õigusabikulud, õigusabi osutaja tunnihinne 120 eurot + käibemaks on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Hagejad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohuslased ja et kõik kulud on kantud seoses käesoleva vaidlusega. Hagejad on esitanud kohtule õigusabikulude nimekirja järgnevalt:
  2. 15.08.2017 Hagiavalduse koostamine Pärnu Maakohtu 23.11.
  3. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 täpsustamiseks 1h 23m
  4. 12.09.2017 Hagiavalduse koostamine Pärnu Maakohtu 23.11.
  5. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 täpsustamiseks 55m
  6. 12.09.2017 Nõupidamine kliendiga (hagiavalduse esitamine) 48m
  7. 13.09.2017 Hagiavalduse koostamine Pärnu Maakohtu 23.11.
  8. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 täpsustamiseks 18m 5.18.09.2017 Hagiavalduse koostamine Pärnu Maakohtu 23.11.
  9. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 täpsustamiseks 16m
  10. 21.09.2017 Tutvumine Pärnu Maakohtu 20.09.
  11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-13866 8m 15 2-17-13866
  12. 21.09.2017 Avalduse koostamine hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tsiviilasjas nr 217-13866 15m. Kokku 4 tundi ja 3 minutit, 120 eurot tund , 486 eurot + käibemaks 20% = 583.20 eurot
  13. 16.10.2017 Tõendite kogumine tsiviilasjas nr 2-17-13866: järelepärimise koostamine Eesti Geodeetide Ühingule 16m 9.23.10.2017 Vastuse koostamine kostja vastusele tsiviilasjas nr 2-17-13866 1h 36m
  14. 25.10.2017 Vastuse koostamine kostja vastusele tsiviilasjas nr 2-17-13866 53m, kokku 2 tundi ja 45 minutit , 120 eurot tund, 330 eurot + käibemaks 20% = 396 eurot.
  15. 08.11.2017 Tõendite kogumine tsiviilasjas nr 2-17-13866, tutvumine Geodeetide Ühingu 02.11.
  16. a vastusega. Nõupidamine kliendiga, vastuse koostamine kliendi 08.11.
  17. a ekirjale 15m
  18. 01.12.2017 Taotluse koostamine tõendi (EGÜ vastus) võtmiseks asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-17-13866 12m
  19. 05.12.2017 Taotluse koostamine tõendi (EGÜ vastus ja fotod) võtmiseks asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-17-13866 9m
  20. 09.02.2018 Ettevalmistus kohtuistungiks 50m
  21. 09.02.2018 Nõupidamine kliendiga (tsiviilasi nr 2-17-13866) 33m
  22. 12.02.2018 Kliendi esindus kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-17-13866 1h 40m
  23. 13.02.2018 Vastuse koostamine H. Seppa 13.02.
  24. a ettepanekule läbirääkimiste pidamiseks 5m. Kokku 3 tundi 44 minutit , 120 eurot tund, 448 eurot + käibemaks 20% = 537.60 eurot.
  25. 23.02.2018 telefoninõupidamine kliendiga 10 minutit rahalise arvestuseta
  26. 28.02.2018 Vastuse koostamine kliendi 28.02.
  27. a e-kirjale (tsiviilasi nr 2-17-13866) 8 min, rahalise arvestuseta.
  28. 28.02.2018 Seisukoha (vastuse kohtunõudele) koostamine tsiviilasjas nr 2-17-13866 1h 40m
  29. 05.03.2018 Vastuse koostamine kliendi 02.03.
  30. a e-kirjale (17 min, rahalise arvestuseta
  31. 06.03.2018 Telefonikõned kliendi ja I.S.ga. 37m
  32. 12.03.2018 Seisukoha (vastuse kohtunõudele) koostamine tsiviilasjas nr 2-17-13866 50m. Kokku 3 tundi 7 minutit , 120 eurot tund, 374 eurot + käibemaks 20% = 448.80 eurot.
  33. 17.04.2018Tutvumine kostjate 16.04.
  34. a vastusega tsiviilasjas nr 2-17-13866 10m
  35. 19.04.2018 Ettevalmistus kohtuistungiks 29m 26.19.04.2018 Nõupidamine kliendiga (tsiviilasi nr 2-17-13866) 28m
  36. 23.04.2018 Ettevalmistus kohtuistungiks (tsiviilasi nr 2-17-13866) 30m
  37. 26.04.2018 Taotluse koostamine tõendite võtmiseks asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-17-13866 12m. Kokku 1 tund 49 minutit, 120 eurot tund, 218 + 20% = 261.60 eurot.
  38. 25.05.2018 Tutvumine Pärnu Linnavalitsuse 23.05.
  39. a kirjaga nr 4.3-4/5567-1 10m
  40. 28.05.2018 Lõppseisukohtade koostamine tsiviilasjas nr 2-17-
  41. 1h 10m 31.28.05.2018 Kompromissi koostamine vaidluses M. Kasepõllu ja J.Rannaga 28m
  42. 31.05.2018 Kompromissi koostamine vaidluses M. Kasepõllu ja J.Rannaga 1h 07m
  43. 01.06.2018 Kompromissi koostamine vaidluses M. Kasepõllu ja J.Rannaga 16m
  44. 01.06.2018 Lõppseisukohtade koostamine tsiviilasjas nr 2-17-13866 36m
  45. 04.06.2018 Kompromissilepingu ja vastaspoolele ettepaneku koostamine (tsiviilasi nr 217-13866) 13m. Kokku 4 tundi , 120 eurot tund, 480 eurot + käibemaks 20% = 576 eurot. Lisaks on hageja esindaja arvestanud sõiduaeg sõidul 12.02.2018.a. Tartu- Pärnu-Tartu 5 tundi 10 minutit , 70 eurot tund, 361.67 + käibemaks 20% = 434 eurot. Töölähetuskulud 0,83 senti + käibemaks, 12.02.2018 sõidukulu, 23.04.2018.a. sõiduaeg Tartu-Pärnu-Tartu 5 tundi ja 30 minutit , 70 eurot tund , kokku 385 eurot + 20% = 462 eurot, 23.04.2018.a. 16 2-17-13866 Töölähetuskulud (sõidukulu) 16.26 + käibemaks ja päring kinnistusregistrile 31.05.2018 3 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on järgnevad: hagiavalduse koostamise ja puuduste kõrvaldamisega seotud menetlustoimingud (p. 1- 7 ) 4 tundi ja 3 minutit, kokku 486 eurot + käibemaks 20% = 583.20 eurot. Ajakulu on mõistlik arvestades hagiavaldust 5 lehel , puuduste kõrvaldamise avaldust 0,5 lehel, lisatud tõendeid ning avalduse sisu ja keerukust. Kohus leiab, et p.8-10 järelepärimine Eesti Geodeetide ühingule ja vastuse koostamine kostja vastusele on vajalik ja põhjendatud kulu 2 tundi ja 45 minutit , 330 eurot + käibemaks 20 % = 396 eurot. Ajakulu on mõistlik arvestades kirjaliku vastust 4 lehel. P 11-17 Geodeetide ühingu vastusega tutvumine, taotluse koostamine tõendite võtmiseks asja materjalide juurde, ettevalmistus kohtuistungiks , nõupidamine kliendiga, esindus kohtuistungil 13.02.2018 ja vastuse koostamine läbirääkimiste pidamiseks kokku 3 tundi ja 44 minutit ajakulu on vajalik ja põhjendatud, 448 eurot + käibemaks 20 % =537.60 eurot. Kohtuistungi aeg on kohtuistungi protokollis ja vajalik on istungiks ettevalmistus kui ka vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga ning vastuse koostamine läbirääkimisteks. P.20,22 ja 23 telefonikõned kliendiga ja kirjaliku seisukoha koostamine on põhjendatud ja vajalik kulu 3 tundi ja 7 minutit arvestades kirjaliku seisukohta sisuliselt 3,5 lehel. Seega põhjendatud kulu 374 eurot + käibemaks 20 % = 448.80 eurot. P.24- 28 tutvumine kostjate vastusega , ettevalmistus kohtuistungiks , nõupidamine kliendiga , taotluse koostamine kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 1 tund ja 20 minutit s.o. 160 eurot + 20% = 192 eurot. Eelnevalt on juba piisavalt materjalidega tutvutud ja istungiks ettevalmistusi tehtud. P 29-35 tutvumine Pärnu LV vastusega, lõppseisukohtade koostamine ja kompromissettepaneku koostamine on põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi arvestades , et kirjalikud seisukohad on 3 lehel ja kompromiss 1 lehel. Seega põhjendatud õigusabikulud 480 + 20% = 576 eurot. Seega põhjendatud õigusabikulu kokku 583.20+ 396 + 537.60 + 448.80 + 192 + 576 = 2733.60 eurot. Samuti kohus leiab, et põhjendatud kulud on töölähetuskulud (sõidukulu) 20.51 eurot. Seega põhjendatud menetluskulud kokku 350 + 2733.60 + 20.51 = 3104.11 eurot , millest 50 % s.o. 1552.05 eurot kuulub kostjatelt hagejate kasuks väljamõistmisele. Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule kohtu eelistungil antud tähtajaks esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole päring kinnistusregistrile, kuna nimetatud päringu vastust ei ole kohtule esitatud. Samuti põhjendatud kulu ei ole ajakulu sõidule koos käibemaksuga kokku 434 + 462 = 896 eurot. Kohus leiab, et sõiduks kohtuistungile ajakulu ei ole põhjendatud kulu. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu s.o. transpordikulu, milleks on autokütuse maksumus. TsMS § 174 ja 175 ega § 144 p.1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist menetlusosalise lepingulisele esindaja sõidule kulutatud aja eest. TsMS § 217 lg.6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine on võrdsustatud menetlusosalise käitumine ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p.2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-64-13 p.
  46. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik Jõustumine lisalehel Jõustus osaliselt 04.09.2019 Riigikoht määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2019 otsuse resolutsioon: RESOLUTSIOON: 17 2-17-13866
  47. Mitte võtta toimikusse M.K. ja J.R. apellatsiooniastmes esitatud materjale (I.S. vastus päringule, Pekko Projekt OÜ hinnang, päring J.L.le) ja M.R., E.R. ja N.R. apellatsiooniastmes esitatud E. Nikkeri
  48. augusti
  49. a e-kirja ning eemaldada need toimikust.
  50. Tühistada Pärnu Maakohtu
  51. juuni
  52. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata M.R., E.R. ja N.R. hagi tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
  53. novembri
  54. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-25392 määratud punktide kaudu. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selle nõude osas läbi vaatamata.
  55. Tühistada Pärnu Maakohtu
  56. juuni
  57. a otsus osas, millega maakohus rahuldas M.R., E.R. ja N.R. hagi tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel (Pärnu Maakohtu
  58. novembri
  59. a määruse lisaks oleval plaanil märgitud teeosa p-id D-E-F) kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri
  60. augusti
  61. a. määruse nr. 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selle nõude osas rahuldamata.
  62. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  63. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 5.
  64. Rahuldada M.R., E.R. ja N.R. hagi osaliselt. 5.
  65. Tuvastada, et Pärnu Maakohtu
  66. novembri
  67. a määruse tsiviilasjas nr 209-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide B kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis on järgmised: Punkt B: XXXXXXXXXXX Punkt C: XXXXXXXXXXX Punkt D: XXXXXXXXXXX Punkt E: XXXXXXXXXXX Punkt F: XXXXXXXXXXX 5.
  68. Jätta M.R., E.R. ja N.R. hagi tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
  69. novembri
  70. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-25392 määratud punktide kaudu läbi vaatamata. 5.
  71. Jätta rahuldamata M.R., E.R. ja N.R. hagi tuvastada, et Xxxxxxxxxxx kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel (Pärnu Maakohtu
  72. novembri
  73. a määruse lisaks oleval plaanil märgitud teeosa p-id D-E-F) kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri
  74. augusti
  75. a. määruse nr. 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest.
  76. Rahuldada M.K. ja J.R. apellatsioonkaebus osaliselt.
  77. Jätta M.R., E.R. ja N.R. vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. 18 2-17-13866
  78. Tühistada Pärnu Maakohtu
  79. oktoobri
  80. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega keelati kuni antud asjas tehtud lahendi jõustumiseni Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) igakordsetel omanikel juurdepääsutee ehitamine üle Xxxxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxxxxxx) kuni Pärnu Maakohtu
  81. novembri
  82. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F ning tee trajektoori täpse asukoha ning tee-ehitusnõuete tuvastamiseni.
  83. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda, v.a läbivaatamata jäetud nõude osas, mille osas jäävad M.K. ja J.R. menetluskulud solidaarselt M.R., E.R. ja N.R. kanda. Märkida, et M.K.l ja J.R.l puuduvad maakohtus hüvitatavad menetluskulud, mida M.R.lt, E.R.lt ja N.R.lt välja mõista.
  84. Jätta M.K. ja J.R. ringkonnakohtu menetluskuludest 67% solidaarselt M.R., E.R. ja N.R. kanda ning ülejäänud osas jäävad ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
  85. Rahuldada M.K. ja J.R. kindlaksmääramise avaldus. ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude
  86. Välja mõista solidaarselt M.R.lt, E.R.lt ja N.R.lt 1 740.66 eurot solidaarselt M.K. ja J.R. kasuks.
  87. Määrata, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb M.R.l, E.R.l ja N.R.l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda M.K.le ja J.R.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.