Obsah (4)

§ 164§ 408§ 102§ 190

2-17-13852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 22.veebruaril 2018 Paide kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-13852 KL`e

§ 164lg 1).

1. Välja mõista MG`lt Eesti Vabariigi tasuks riigilõiv 300 (kolmsada) eurot.
2. Riigilõiv, mis tuleb tasuda riigile, tasuda vastavalt käesoleva kohtulahendi lisas oleva makseinfo lehel toodud rekvisiitidele 15 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Nimetatud tähtajaks menetluskulu maksmata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ettenähtud ulatuses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue Hageja palub tunnistada kehtetuks poolte xx.xx.xxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx sõlmitud abielu või alternatiivina lahutada poolte abielu. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled abielu põgusa tutvuse järel, abielu ei ole kunagi realiseerunud, pooltel puudub ühine eluase ja vara 2-17-13852 ning ühised lapsed. Peale abielu sõlmimist sõitis hageja Eestisse, et korda ajada abikaasa viisa ja elamisloaga seotud dokumente, kuid elamisluba saada ei õnnestunud ja lepiti kokku, et kostja sõidab Eestisse küllakutsega perioodiks 07.04.2017 kuni 24.06.
3. Eestisse jõudes ei soovinud kostja hagejaga ühiselt aega veeta ning abikaasa kodus mingeid vajalikke toiminguid teha, vaid käitus külalisena. Sellest puhkes viimaks riid ning 16.04.2017 õhtul käitus kostja hageja suhtes vääritult, ründas teda füüsiliselt, põhjustades sellega valu ja kannatusi. Sündmuse kohta alustas politsei kriminaalasja uurimist, ent lõpetas selle 09.05.
4. Enne kriminaalasja lõpetamist läbisid abikaasad ka lepitusmenetluse, mille kohta koostati lepituskokkulepe. Kostja lepituskokkulepet täitma ei asunud, vaid reisis samal päeval Saksamaale, kust ei ole tänase päevani tagasi pöördunud ning hagejal puuduvad mistahes andmed kostja asukoha kohta. Hageja on saanud kostjaga ühenduse telefoni teel, kuid kostja ei ole oma viibimiskohta avaldanud ning on hagejat ähvardanud, et abielu kehtetuks tunnistamist takistada. Hageja on veendumusel, et kostjal ei olnud kunagi kavatsust temaga abielus elama hakata ning et abielu on kostja poolt näilik. Menetluse käik Kohus võttis hagi menetlusse 21.12.2017 ning kuna hagejal ei õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha, esitades selle kohta ka vastavad andmed, on hagimaterjalid ja kohtukutse 21.02.2018 eelistungile kätte toimetatud kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud, vaidlustamata tema vastu suunatud nõuet, samuti ei ole ta eelistungile ilmunud ega teatanud ilmumist takistavatest põhjustest. Hageja on taotlenud tsiviilasja sisulist lahendamist ning

§ 408p 1 kohaselt on hageja taotlus põhjendatud.

Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused 1. Hageja elukoht on Eestis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja on abielutunnistuse järgi xxxxxx kodanik, kes ei ela Eestis ning kes hageja teada viibib viimastel andmetel Prantsusmaal, eelnevalt oli Saksamaal.

§ 102

lg 3 järgi esitatakse Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis ning pooltel pole ka ühiseid lapsi, võib kohus käesolevat abieluasja lahendada.

1. Vastavalt abielutunnistusele on KL`e MG abielu sõlmitud xx.xx.xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx (reg nr xxx). Hageja selgituse kohaselt oli tema sooviks alustada kostjaga kooselu ning kostja elukohaks pidi saama hageja elukoht, milleks asus hageja ka ajama abikaasa viisa ja elamisloa asju, kuid ühist kooselu abikaasadena ei ole neil praktiliselt olnud. Alles hiljem, kui elamisluba saada ei õnnestunud, avaldas kostja tegeliku põhjuse abielu sõlmimiseks, milleks oli soov asuda elama Euroopasse ning hageja väitel käitus ta kostja suhtes vääritult, mida kinnitab ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 16) ning hageja ja kostja lepituskokkulepe muuhulgas selle kohta, et kostja käitub hageja kui kannatanu suhtes lugupidavalt, hoidub vägivallast ja vabandab hageja ees (tl 17). Hageja väitel ei ole kostja eelpoolnimetatud lepituskokkulepet täitnud, minnes Saksamaale ning tänaseks päevaks hagejal suhtus kostjaga puudub. Ka hageja poolt esitatud tõendid kinnitavad, et kostja asukoha kohta saadav info on vastuoluline ning usutav on tema ebapüsiv viibimine erinevates Euroopa riikides (tl 72-76).
2. Perekonnaseaduse § 9 lg 1 p 6 kohaselt võib kohus tunnistada abielu kehtetuks, kui ühe või mõlema poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu). Kohus leiab, et asjaolud, mida hageja on kirjeldanud, vastavad PKS § 9 lg 1 p-s 6 sätestatule. Seda, et kostja poolt oli abielu sõlmitud muude kavatsustega ilmestab ka kostja hilisem käitumine, mil ta ei ole avaldanud soovi hagejaga suhelda, küll aga nähtub sotsiaalmeedia suhtluskeskkonna teabest, et kostja viibib ilmselt jätkuvalt Euroopas, mis usutavalt oligi tema eesmärk. 2-17-13852
3. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et puuduvad alused abielu kehtetuks tunnistamisest keeldumiseks PKS § 11 järgi ning tunnistab poolte abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxx, kehtetuks. Kui abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus on jõustunud, on abielu tühine algusest peale. Menetluskulud

§ 164lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende enda kanda. Hageja on kohtu 21.12.2017 määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Kuna kohus rahuldas hagi jääb riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vabastatud, kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik