) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tsiviilasi nr 2-17-114329 Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12). Uuritud tõendid kinnitavad, et hagejad RJ (sündinud xx.xx.xxxx) ja RJ (sündinud xx.xx.xxxx) on 2
järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on alates 1.jaanuarist 2017 kuutasu alammääraks 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01.01.2018 on töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus (RT I, 23.12.2017, 49). Eeltoodut arvestades elatise minimaalmäär perioodil 01.01.2017 – 31.12.2017 oli 235 eurot ning alates 01.01.2018 on 250 eurot kuus. Hagejad nõuavadki kostjalt elatist üksnes seaduses sätestatud minimaalmääras. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on kohtu hinnangul ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks, see pole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sellest tulenevalt olukorras, kus elatist nõutakse vaid seaduses sätestatud minimaalmääras, ei pea laste vajadusi põhjendama ega ka tõendama. Laste vajaduste osas puudub poolte vahel ka vaidlus. 5. Maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja, et on nõus maksma RJ elatist 200 eurot kuus alates 04.07.2017 ning kui DNA-testi tulemusel selgub, et ta on RJ isa, siis on ta Tsiviilasi nr 2-17-114329 nõus maksma ka RJ elatist 200 eurot kuus. Hagimenetluses väitis kostja esmalt, et on töötu ning lisaks hagejatele on tal veel 2 last . Kostja palus elatise väljamõistmisel vähendada nõutavat elatise summat, et ta saaks täita oma kohustusi 2 teise lapse suhtes ning elada ise vähemalt miinimum elustandardiga (tl 40). 3
Vastupidi. Ka Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama
lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lahend nr 3-2-1-11812). Seaduse kohaselt on alaealisele lapse ülalpidamiseks makstava elatise vähendamine alla
lg 1 sätestatud määra (st alla minimaalmäära) võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes hagejatele elatise väljamõistmisel miinimummääras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (
Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-16 selgitanud, et vanemal kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, tuleb esile tuua millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kostja ei ole selgesõnaliselt ka väitnud, et hagejatele elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras jääksid tema teised lapsed hagejatest vähem kindlustatuks või et tema majanduslik olukord ei võimalda tal hagejatele miinimummääras elatist maksta. Kostja on vaid väitnud, et ta on töötu ja et tal on peale hagejate 2 last ning palunud seda elatise väljamõistmisel arvestada, et ta saaks täita kohustusi teiste laste suhtes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaatamata kohtu selgitusele ja kostjale antud võimalusele esitada andmed ja tõendid nii oma igakuise sissetuleku suuruse või sissetuleku puudumise korral tegevuste kohta sissetuleku saamiseks (töökoha leidmiseks), samuti andmed ja tõendid oma teiste laste vajaduste ja nende vajaduste rahuldamise võimaluste kohta, sh kostja poolt teistele lastele antava ülalpidamise ulatuse kohta (tl 45-46), kostja seda ei teinud. Küll teatas kostja kohtule, et on leidnud uue töökoha ning on nõus maksma hagejatele nõutavas määras elatist. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejate elatise nõuded hagiavalduses nõutud miinimummääras on põhjendatud. Asjaolusid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks alla minimaalmäära, kohus ei tuvastanud. 6. Hagejad nõuavad elatist tagasiulatuvalt alates 02.05.2017, so perioodi 02.05.2017 kuni 03.07.2017 (hagi esitamiseni) eest.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
järgi on kostja kohustatud andma hagejatele elatist ja selline kohustus oli kostjal alates laste sünnist. Kostja ei ole elatise tagasiulatuvat nõudmist vaidlustanud ega esitanud selle kohta mistahes vastuväiteid. Kostja väitel töötab ta täiskohaga. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et tagasiulatuva elatise nõude periood on vaid kaks kuud, ei ole hagejatele tagasiulatuva elatise maksmine kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus rahuldab hagejate miinimummääras elatise nõude ka tagasiulatuvalt, so perioodi eest 02.05.2017 – 03.07.2017. 7.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alates 02.05.2017 miinimumsummas, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöörTsiviilasi nr 2-17-114329 dumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hagejad on õigustatud soovima elatise väljamõistmist nende poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Asjaolusid, mis välistaksid elatise välja4
lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Samas ei anna kehtiv seadusandlus elatist maksvale vanemale õigustust seada lapsega koos elavale vanemale tingimusi elatusraha kasutamise osas. Kostja paljasõnaline väide (asjaoludega sisustamata), et laste ema ei pea silmas laste parimaid huvisid ja heaolu ega osta RJ kõike vajalikku, st ei kasutaks makstud elatist sihipäraselt, ei anna alust jätta hagejate nõudeid rahuldamata. Arvestades eeltoodut peab kostja temalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise maksma hagejate ema (KL) pangakontole. 9. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagejate hagi, st tegi otsuse kostja kahjuks. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejatel menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.