Obsah (18)

§ 132§ 187§ 3141§ 414§ 346§ 230§ 5§ 33§ 440§ 423§ 467§ 468§ 457§ 455§ 173§ 174§ 162§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-17-13783 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 28.detsembe

§ 132

lg 3) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx x-x, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx x-x, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx) Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxx; e-post: xxx) Kohtuistung 11.detsember 2018, osales CC XX hagi YY vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagiavaldus põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2. Kohus tuvastas, et XX (sündinud xx xx xxxx.a, isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb YY’st (isikukood xxxxxxxxxxx).
3. Välja mõista YYlt (Y) XX (X) kasuks alates 15.09.2017 kuni YY xx xx xxxx a täisealiseks saamiseni elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. Väljamõistetud elatise suurus perioodil 15.09.2017 – 31.12.2017 oli 235 eurot kuus, alates 01.01.2018 on elatise suurus 250 eurot kuus. Alates 01.01.2019 on väljamõistetud elatise suuruseks 270 eurot kuus. Otsuse 28.12.2018 teatavakstegemise seisuga on elatis sissenõutavaks muutunud summas 3822,50 eurot.
4. Elatist makstakse iga kuu eest ette. YYl tuleb elatis tasuda selle kuu, mille eest elatist makstakse,
5. kuupäevaks CC (C) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is (SWIFT-kood: xxxxxxxx).
6. Lisaks igakuisele elatisele tuleb YYl otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise summa 3822,50 eurot maksta CC arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is (SWIFT-kood: xxxxxxx) otsuse jõustumisest alates ühe aasta jooksul võrdse suurusega osamaksetena, s.o 318,54 eurot kuus.
7. Jätta läbi vaatamata XX hagi YY vastu osas, milles nõutakse elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse 15.09.2017 esitamist.
8. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Tsiviilasi nr 2-17-13783
9. Jõustunud otsus saata Pärnu linnale (linnavalitsuse kaudu) YY kandmiseks Rahvastikuregistrisse XX isana. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 15.09.2018 esitas XX (seadusliku esindaja CC kaudu) kohtule hagiavalduse YY vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt XX ema CC tutvus xxxx.aastal xxxxxxxxxx xxxxxxxx kolimise järel kostjaga. xxxx. aastal sai tutvusest sõprus ja hiljem natuke rohkemgi. CC ja YY ei elanud alaliselt koos, sest kostjal oli oma pere. YY helistas või külastas aeg-ajalt CC. Viimased korrad olid septembris ja oktoobris xxxxx.a. xxxxx.aasta detsembris CC tegi rasedustesti, rasedust kinnistas xxxx.a jaanuaris arst.CC andis sellest teada ka YYle. Kostja käskis aborti teha, aga loode oli selleks ajaks juba piisavalt suur. Y leppis lõpuks CCu rasedusega, aeg-ajalt uuris, kuidas emal ja lapsel läheb. Hageja XX sündis xx xx xxxx Pärast lapse X sündi toetas kostja neid ka rahaliselt umbes esimesed kaks aastat. Kui tuli majanduslangus, kolis Y Eestist ära. Enda jutu järgi läks ta xxxxxxxxxxxx, kust ta leidis uue elukaaslase. Siis kadus kostja hageja ja tema ema elust. xxxx. aastal sai CC ühiselt tuttavalt teada, et Y elab oma uue perega xxxxxx. CC leidis YY Facebook.com lehelt, nad suhtlesid mõned korrad. Ka X on saanud oma issiga mõned korrad suhelda. Hagiavalduse esitamise ajaks tükk aega ei ole YYga võimalik kontakti saada. xxxx. xxxxx xxxxxxx xxxxxx CC xxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxx xxxx. xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx. Majanduslikus mõttes oli see väga raske aeg, on seda ka praegu. xxxx. xxxxxxxx xxxxxxxxx CC xxxxxx x xxxxxxx, mille järel oli CC mõnda aega haiguslehel. Tal ei ole lubatud sirutada ega tõsta raskemaid asju kui 4,5 kg. Ema ei saa xxxx eluks vajaliku võimaldamisega juba pikemat aega enam üksi hakkama. CC enda sissetulekutest ei piisa, et X elulisi põhivajadusi katta. Kodu vajab hädasti remonti, veeboiler soojendab vett siis, kui tuli on pliidi all, elektriline küttekeha ei tööta, soojemal ajal tehakse vett soojaks veekeedukannuga. Kahe plaadi ja praeahjuga pliidil töötab ainult veel üks plaat, algavaks talveks puuduvad küttepuud. Enne kooliminekut saadud jalgrattast on nüüdseks xxxxxxxx klassis õppiv X „välja kasvanud“. Pere rahaline olukord on väga-väga-väga vaene. Ema enda vajadustest (prillid, hambaarst või juuksur) ei saa rääkidagi. CC sissetulekud kokku on 521,18 eurot, millest töötasu xxxxx xxx xxxxxxxxx xx-s 452 eurot, lapsetoetus 50 eurot, üksikvanema lapse toetus 19,18 eurot. CC omab xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx korterit (pindalaga 49,3m2). Tihti toetavad hagejat ja tema ema sugulased ja tuttavad. Kostja varalist seisu hageja ei tea. Lapse vajaduste loetelu (1 kuu kohta): Eluasemekulud: 150€ (talvel)/ 32€ (suvel) Kulutused toidule: 150€ Kulutused transpordile: 5,11€ Sidekulud: 25€ 2 Tsiviilasi nr 2-17-13783 Kulutused tervishoiule: 5€ Kulutused hügieenitarvetele: 10€ Kulutused koolikohustuste täitmiseks: 25€ Kulutused riietele ja jalanõudele: 60€ Muud vältimatud püsikulutused: Kino või teater 15€ Sõbra sünnipäev 20€ (Sõit xxxxxxxxxx (venna juurde) 100€ (1-2 korda aastas)) (Sõit xxxxx (venna juurde) 100€ (1-2 korda aastas)) (Suvelaager 100€ (suvel 1 kord)) Sporditreening/ huvialaring 38€ Kokku: 503,11€ Hageja palub hagi rahuldada, tuvastada kostja YY isadus hageja XX suhtes ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagiavalduse 15.09.2017 esitamisest seaduses sätestatud minimaalses määras. Elatis tuleb maksta CC arvelduskontole nr EExxx Swedbank’is., selgitusega „elatisraha“. KOSTJA VASTUS Kostja YY 17.04.2018 kohtule saadetud e-kirjas kinnitas, et hagiavalduses on kõik ära räägitud ausalt, nii kui oli, kostja saab seda kõike kinnitada. Kostja samal päeval saadetud järgmises kirjas lubas saata allkirjastatud vastuse postiga, kuna tal digitaalallkirja andmise võimalust ei olevat. Kostja ei ole siiani kohtule esitanud allkirjastatud vastust ega tõendeid enda majandusliku olukorra, sissetulekute suuruse ja ülalpeetavate kohta, kuigi kohus on selleks korduvalt tähtaegu määranud. MENETLUSE KÄIK Kostjale postiteenuse osutaja vahendusel tähtsaadetisena saadetud dokumendid on postisaadetise jälgimise andmebaasi andmetel 29.11.2017 xxxxxx kostja elukoha järgsesse postiasutusse jõudnud, kuid kohtule ei ole saadetud väljastusteadet dokumentide kostjale üleandmise kohta, samuti ei ole kohtule dokumente tagastatud. Kostja vastas hagile 17.04.2018 e-kirjaga, millest nähtub, et kostja on hagiavalduse lisadega ja sellega koos saadetud 16.10.2017 kohtumääruse, millega kostjale määrati tähtaeg hagile vastamiseks, kätte saanud. Vastuseks kostja 17.04.2018 e-kirjas esitatud päringule kohus 18.04.2018 e-kirjas teatas kostjale kohtu postiaadressi, kuhu on võimalik saata paberil allkirjastatud dokumente ja tõendeid. Kostja kohtule midagi ei esitanud. Kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kinnitanud dokumentide ja kohtukutsete kättesaamist, kuigi dokumendid saadeti samale e-posti aadressile, millelt kostja ise kohtule kirjutas.

§ xxx 3141 lg 2 alusel kohus saatis kohtukutse 14.08.2018 eelistungile ilmumiseks uuesti hoiatusega, et loeb kohtukutse kostjale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 22.06.

1. Kostja ei ilmunud 14.08.2018 eelistungile ega teatanud ka istungile ilmumist takistavatest mõjuvatest põhjustest. Kohus tegi eelistungil eelmenetluse toiminguid, määras hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks ning määras kohtuistungi aja 9.oktoobrile
2. Hageja esitatud täiendavad tõendid ja kohtukutse ilmumiseks 09.10.2018 kohtuistungile on kostjale edastatud 21.08.2018 ja 23.08.2018 korduvalt kostja e-posti aadressile, kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus 23.08.2018 e-kirjaga dokumente uuesti saates hoiatas kostjat, et dokumendid loetakse

§ 3141lg 2 alusel kättetoimetatuks 29.augustil 2018.

Ka 09.10.2018 kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud õigeaegselt ilmumise takistustest, mistõttu hageja taotlusel kohus otsustas asja lahendada kostja osavõtuta. Kohus määras kindlaks otsuse teatavakstegemise aja. 09.10.2018 kell 15:26, s.o pärast kohtuistungit, saabus kohtule kostjalt e-posti teel teade, et 20.09.2018 õnnetuses saadud vigastuse tõttu on tema xxxxxxx xxxx xxx xxxxxxxxx 3 Tsiviilasi nr 2-17-13783 xxxxxxxxxxx, ravimiallergia tõttu on paranemine aeganõudev. E-kirja manuses on võõrkeelsed dokumendid (epikriisid (millest selgub, et õnnetus toimus tegelikult augustis) ja väljavõte isikute registrist). Kiri on edastatud vastusena kohtu e-kirjale, millega kostjale saadeti 2018.a maikuus kohtukutse, sellest kohus järeldab, et kostja on kõik kohtu e-kirjad kätte saanud. Kuivõrd kostja (küll hilinemisega kuid enne kohtuotsuse teatavakstegemist) teatas kohtule, et tal oli mõjuv põhjus istungile ilmumata jäämiseks, ning kostja ei vastanud kohtu päringule, kas ta on nõus, et asja arutati tema osavõtuta, siis kohus 23.10.2018 määrusega uuendas asja arutamise, määras kostjale lõpliku tähtaja vastuväidete ja tõendite, sh seni esitatud võõrkeelsete tõendite tõlgete, esitamiseks (15.11.2018) ning määras uue kohtuistungi aja 11.detsembrile 2018 algusega kell 11.00. Dokumendid edastati kostjale 24.10.2018 e-kirja teel. Kostja taas dokumentide kättesaamise kohta kohtule kinnitusi ei saatnud ning 16.11.2018 kohus saatis dokumendid uuesti hoiatusega, et loeb

§ 3141

lg 2 alusel dokumendid kostjale kätte toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 22.novembril

1. Kostja 10.12.2018, vastuseks sekretäri 24.10.2018 saadetud e-kirjale, teatas, et on jätkuvalt haiguslehel, Eestisse reisimisega haigusleht katkeb ja kostja kaotab oma ainukese sissetuleku; peale õnnetust on parem käsi kahjustatud; jaanuari algul toimub komisjon ja siis saab kostja teada, kui suures osas on ta töövõimeline. E-kirjale on lisatud võõrkeelne dokument, millest kohus saab aru, et kostja töövõimetuslehte on augustikuises õnnetuses saadud vigastuse tõttu pikendatud 08.12.2018 – 27.12.
2. Kohus 10.12.2018 kell 14:26 saadetud e-kirjas selgitas kostjale, et

§ 414

lg 3 kohaselt kohus võib 11.12.2018 kohtuistungil asja lahendada sisuliselt kostja osavõtuta, sest kohus on kostja kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu asja lahendamise juba korra edasi lükanud, kohus uuendas asja arutamise ning kostjale anti uuesti võimalus esitada oma vastuväiteid ja tõendeid asja kohta. Kostja ei ole siiani kohtule mingeid avaldusi, vastuväiteid, tõendeid ega taotlusi esitanud. Otsuse vormistamine kujunes arvatust ajamahukamaks, mistõttu kohus teeb kohtuotsuse teatavaks kohtuistungil määratud ajast kaks tööpäeva hiljem. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 414 lg 3 alusel kohus lahendab asja sisuliselt kostja osavõtuta.

§ 346

lg 2 sätestab, et maakohus kohustab põlvnemisasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Praeguses asjas on kostja teatanud, et tal on istungilt puudumiseks mõjuv põhjus. Asjaoludest nähtuvalt on kostja kõik kohtu saadetud dokumendid kätte saanud, kuid ei ole enda lubatud ega kohtu nõutud tõendeid esitanud. Kostja põhjendas 11.12.2018 istungile ilmumata jätmist sama elulise sündmusega (2018.a augustis õnnetuses saadud vigastusega), mille tõttu kohus korra juba uuendas asjaasutamise, määras uue istungiaja ning andis kostjale võimaluse oma vastuväited ja tõendid esitada. Kostja ka 10.12.2018 teates enda istungile ilmumata jätmisest ei täpsustanud, kas ta on nõus asja arutamisega ilma tema osavõtuta või taotleb istungi edasi lükkamist. Kostja alaline elukoht on alates xxxx aastast xxxxxx. Kohus leiab, et kostjalt ei saa mõistlikult oodata Eestisse kohtuistungile ilmumist. Samas ainsas kohtule esitatud sisulises seisukohavõtus hageja nõuete kohta on kostja kinnitanud hagiavalduses esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus on selgitanud kostjale tõendamiskoormist ja korduvalt andnud kostjale võimalusi oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks. Eeltoodu alusel kohus peab võimalikuks asja lahendada kostjat isiklikult ära kuulamata.

1. Hageja taotleb tuvastada kostja isadus (ehk enda põlvnemist kostjast) ja kostjalt seaduses ettenähtud minimaalmääras elatise väljamõistmist. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud 4 Tsiviilasi nr 2-17-13783 mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktide 1 ja 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama sätte lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 94 lg 3 järgi loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Isaduse tuvastamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu (PKS § 95). XX sünniaktis kanne isa kohta puudub, seega on laps hagejana (seadusliku esindaja kaudu) õigustatud esitama kostja vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks.
2. Hagiavalduses ja kohtuistungitel hageja seadusliku esindaja poolt esile toodud asjaolud ning esitatud kirjalikud tõendid (väljavõte elektroonilisest sõnumivahetusest hageja, tema ema ja kostja vahel perioodil 20.06.xxxx – 21.06.xxxx (toimikus lk 48 -54), CCu pangakonto väljavõtted) lubavad järeldada, et CCl xx xx xxxx sündinud xxxx XX põlvneb YYst. CC kohtuistungitel kinnitas, et tal olid YYga intiimsuhtes xxxx.a oktoobrikuuni. 8 kuud hiljem, xx xx xxxx sündis CCl xxxx XX. XX PKS § 94 lg 3 kohaselt arvutatav eostamisaeg jääb CCu ja YY aktiivse lähedussuhte perioodi.
3. YY ei ole eitanud intiimsuhteid CCga ega enda isadust XX suhtes. YY käitumine pärast lapse sündi tõendab samuti, et YY tegelikult tunnistab enda isadust: YY on lapse jaoks andnud raha, elektroonilises suhtluses CCga kostja pärib hageja käekäigu kohta, hageja elektroonilises suhtluses nimetab YYt „issiks“ ja YY suhtleb lapsega isana. CC konto väljavõtetest xxxx ja xxxx.a kohta (lk 55, 56) nähtub, et YY on teinud CC kontodele ülekandeid: xxxx.aastal SEB Pangas asuvale kontole kokku 380 eurot (mais 180 eurot, augustis 100 eurot ja novembris 100 eurot) selgitusega „raha“, xxxx.a Swedbank’is asuvale kontole kokku 450 eurot (jaanuaris ühel päeval kahe maksega kokku 300 eurot ja aprillis 150 eurot), selgitusega „ülekanne“. CCu kinnitusel andis YY raha xxxx jaoks ning et CCul ei olnud YYga muid võlasuhteid. Seda, et kostja maksis raha xxxx ülalpidamiseks, kinnitab ka pooltevaheline sõnumivahetus: enne ülekandeid on CC küsinud YYlt konkreetselt raha lapse kuludeks, YY möönab ülalpidamiskohustuse olemasolu ja annab raha maksmise lubadusi. Elektroonilisest sõnumivahetusest nähtub, et CC kasutajakonto kaudu suhtlevad omavahel ka X ja kostja. Näiteks 24.12.2012 (väljavõtte lk 2, toimikus lk 48 pöördel) X pöördub kostja poole: „mis teed issi“, YY vastab: „kirjutan sinuga“, edasi vesteldakse lasteaias jõulude pidamisest; 16.04.xxxx laps pöördub kostja poole „tsau issi“ YY vastab „tere tere“, vesteldakse lapse haigusest ja rohu võtmisest, isa kiidab last, et see ise rohtu võtab; edasi vesteldakse lapse kooliminekust, kostja küsib lapselt, kas see lisaks kirjutamisele matemaatikat ka oskab. 20.06.xxxx YY soovib Xle sünnipäeva puhul õnne ja kirjutab, et X kasvaks suureks ja targaks xxxxxx ja kuulaks alati emme sõna; 21.06.xxxx kostja edastab õnnesoovi: „Kallis X Palju palju õnne ja veelkord palju õnne sünnipäevaks“. 13.08.xxxx teatas CC kostjale, et X läheb kooli ja koolimineku toetuse võib kanda samale arvele, kuhu eelmine kord; YY 29.08.xxxx kandis 100 eurot ja 11.09.xxxx CC tänab kostjat raha eest. 23.10.xxxx X soovib YYle head ööd, YY vastab „jah ega lähengi magama head ööd“. 09.11.xxxx CC teatab YYle, et X valmistas YYle isadepäeva kaardi, aga ei saa üle anda. YY mitmeaastase suhtluse jooksul ei avalda mingit vastuseisu sellele, et laps teda isaks nimetab. xxxx. aasta aprillist sagenevad CCu poolsed rahaküsimised, xxxx.a oktoobris CC teatab YYle, et kavatseb leida viisi, kuidas X omale sünnitunnistusele isa saab ja tema isa teda rahaliselt toetaks; CC teatab kostjale, et kui too oma isaduses kahtleb, siis on võimalik teha DNA-test, mille peale YY 16.10.xxxx vastab, et ta ei kahtlegi, et lihtsalt vahel on lihtsad asjad keerulised. Samuti YY teatab, et ülekandega ta ei saa enam raha saata, et CC saab raha järgmine kuu - tuuakse ümbrik 5 Tsiviilasi nr 2-17-13783 töö juurde.“
4. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud põhistavad ja nimetatud tõendid tõendavad hagiavalduse väiteid, et hageja põlvneb YYst. Kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab YY isaduse XX suhtes. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 3 ja § 94 lg-te 1 -3 alusel võib isaduse tuvastada kohus. Seega hageja kostjast põlvnemise tuvastamisega tekivad kostjal hageja ees vanema kohustused.
5. PKS § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist on kohsutatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96). Vanemal on seaduse järgi kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub.
6. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette.
7. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduses § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et minimaalmääras elatis katab lapse elementaarsed eluvajadused ning seetõttu ei pea minimaalse elatise nõudmisel hageja enda tegelikke kulusid tõendama. 9. Kohtu nõudmisele ja määratud tähtaegadele vaatamata kostja ei ole esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra, samuti mitte ülalpeetavate kohta, kuigi juba 17.04.2018 e-kirjas kohtule avaldas soovi ja lubas seda teha. Kostja on esitanud võõrkeelsed dokumendid üksnes enda ajutise töövõimetuse kohta. Kostja põhjendustest kohtusse tulemata jäämise kohta nähtub, et kostjale makstakse ka haiguslehel olemise ajal sissetulekut: nimelt kostja väidab, et Eestisse reisimisel haigusleht katkeks ja ta kaotaks sissetuleku. Kostja ei ole väitnud, veel vähem tõendanud, et saadav sissetulek ei võimalda hagejale maksta elatist taotletud suuruses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja ülalpidamise kohustust ega ole esitanud vastuväiteid ka elatise suurusele. Kostja ei ole taotlenud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammäärast väiksemas ulatuses ega ole välja toonud isegi seda, et esineb konkreetseid asjaolusid, mis seda võimaldaksid.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooled määravad ise, millised asjaolud nad kohtu ette toovad ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendavad.

1. Kostjale on juba 16.10.2017 hagi menetlusse võtmise määruses selgitatud kohustust tuua 6 Tsiviilasi nr 2-17-13783 välja konkreetsed vastuväited (kui kostjal neid on) hageja esitatud faktiväidete kohta ja nimetada tõendid, näidates konkreetselt ära, millist asjaolu millise tõendiga kostja tõendada soovib. Kohus on tõendamiskoormist, sh elatise alla alammäära väljamõistmise aluseks olevate asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustust, kostjale täiendavalt selgitanud 23.10.2018 määruses.
2. Kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud ka võõrkeelsete dokumentide tõlkeid.

§ 33

lg 3 kohaselt kohus võib jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata. Kostja e-kirjast on kohtule arusaadav, et enda haigusloo epikriisiga tõendab kostja istungile ilmumata jäämise mõjuvat põhjust. Kostja ei ole tervise kohta tõendite esitamisel nimetanud, et soovib nendega tõendada muid asjaolusid.

1. Kostja ei ole selgitanud, mida ta soovib tõendada kohtule esitatud xxxxxxxxxxx dokumendiga, pealkirjaga Bostedsattest (toimikus lk 99). xxxxxxxxxxx dokumendi sisu ei ole kohtule täies ulatuses mõistetav. Eelduslikult on tegemist rahvastiku arvestuse andmetega: dokumendil on 4 kannet: kaks rida YY nimega ja kaks rida BB nimega, samas on iga nime juures erinevad numbrid. Hageja esindaja kohtuistungil kinnitas, et kostja YY sünniaeg on xx xx xxxx, millest saab järeldada, et dokumendi esimeses veerus on isikute sünniajad, teise veeru pealkirjast „Personnummer“ järelduvalt võib selles veerus esitatud number tähendada igale isikule antavat unikaalset personaalset numbrit (sarnaselt meie isikukoodile või mujal kasutatavale sotsiaalkindlustusnumbrile). Seega saab kohtu hinnangul tõendist järeldada, et on kaks erinevat YYt (sündinud xx xx xxxx ja xx xx xxxx) ja kaks erinevat BBt (sündinud xx xx xxxx ja xx xx xxxx). Tõendist ei nähtu aga nende isikute omavahelist seost, samuti ei nähtu tõendist, kas üldse ning kui jah, siis mil moel mõjutab tõend kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist. Sünniaegade põhjal võib üksnes oletada, et xxxx.a ja xxxx.a sündinud isikud on YY lapsed. Rahvastikuregistri andmetel on xxxx.a sündinud BB kostja abikaasa ning kostjal üks alaealine laps: xxxx YY (isikukood xxxxxxxxxxx). Kostja xxxxd S., R. ja R. on täisealised. Hageja kantakse kostja xxxxna rahvastikuregistrisse alles selle kohtuotsuse alusel otsuse jõustumise järel. Kostja ei ole väitnud, et hageja kasuks elatise väljamõistmise korral oleksid tema teised alaealised lapsed (eeldusel, et xxxx.a sündinud BB on samuti kostja laps) varaliselt vähem kindlustatud kui hageja. Kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid tuletada.
2. Lisaks kohus veel kord selgitab, et PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt isegi juhul kui kostja sissetulek tema enda ning tema pere (elamis)kulude tasumise järel ei võimalda maksta hagejale minimaalmääras elatist, on kostja kohustatud eelkõige piirama enda kulutusi ja otsima mõistlikke võimalusi täiendavate sissetulekute saamiseks. Ka Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks 13.02.2018 lahendit asjas nr 2-16-2343) väljendanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samuti on kostja vahendite ebapiisavuse korral kohustatud kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole enda varalise seisundi ja sissetulekute suuruse kohta mingeid andmeid esitanud.

§ 230

lg-test 4 ja 5 tulenevalt võib kohus ülalpidamisasjas nõuda kostja varalise seisundi ja sissetulekute kohta asjakohast teavet kostja tööandjalt, sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõimekaotusega seotud väljamakseid; kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ja krediidiasutustelt. Kuna kostja elab välisriigis, on kohtu võimalused tõendite kogumiseks piiratud. Lisaks kohus arvestab, et kuigi kostja ei ole

§ 440

lg 1 tähenduses sõnaselgelt hagi õigeks võtnud, on ta hagile vastuseks esitatud e-kirjas kinnitanud tema vastu esitatud nõuete aluseks olevate asjaolude tõele vastavust. Kostja ei ole taotlenud elatise suuruse vähendamist ega toonud välja selleks alust andvaid asjaolusid, mistõttu puuduvad ka asjaolud, mille tõendamiseks kohus peaks omal algatusel tõendeid koguma. 7 Tsiviilasi nr 2-17-13783

1. Hageja on seaduses sätestatud minimaalmääras elatise nõuet asjaoludega põhistanud ja kohus tuvastas, et hageja elementaarsed eluvajadused (arvestamata suuremaid kulutusi mööblile jms kestvuskaupadele) ulatuvad kehtiva alampalgani ühes kuus. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil selgitas, et ta püüab tagada hagejale kõik võimalused, kuid pere äärmiselt pingelist eelarvet teades laps sageli ei julgegi emale oma soove ja vajadusi avaldada. Hageja ei ole raha puudumise tõttu saanud osaleda kõigil koolivälistel üritustel ja huviringides. Hagejale väljamõistetava elatise suuruse määramisel kohus võtab lisaks arvesse, et põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise tõttu hageja seaduslik esindaja kaotab õiguse saada üksikvanema lapsele ettenähtud peretoetust. Kuna hageja minimaalmääras elatisele vastavas ulatuses vajadused on põhistatud ning puudub alus kaaluda elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammäärast väiksemaks summas, rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmääras alates hagiavalduse 15.09.2017 esitamisest.
2. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes PKS § 101 lg-st 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava alampalga suurusega. Hagiavalduse esitamise ajal ja kuni 31.12.2017 kehtinud alampalga järgi oli minimaalne elatis ühes kuus 235 eurot. 2018.aastal on töötasu alammäär 500 eurot kuus ja seega elatis minimaalselt 250 eurot lapse kohta kuus. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Seega on elatise suurus alates 01.01.2019 270 eurot kuus.
3. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel kohus määrab elatise maksmise kuupäevaks iga kuu
4. kuupäeva. Vastavalt hagiavalduses taotletule kohus määrab, et elatis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja CC arvelduskontole.
5. Hagiavalduses hageja taotles elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse 15.09.2017 esitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.06.2008 otsuses asjas nr 3-2-1-36-08 (punktides 11 - 13) koos põlvnemise tuvastamisega esitatud elatise nõude rahuldamise osas märkinud järgmist:“
6. …ringkonnakohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 38 lg 1 kohaselt laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus. Kohus võib PKS § 42 lg 1 järgi tuvastada mh lapse ema nõudel lapse põlvnemise isast, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. Kohus tuvastab PKS § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.
7. PKS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu
8. märtsi
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist.
10. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PKS § 70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid PKS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Samale seisukohale asus kolleegium ka 8 Tsiviilasi nr 2-17-13783
11. mai
12. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.“ Kuigi Riigikohus viidatud lahendis käsitles kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadust, reguleerib põlvnemise kohtulikku tuvastamist, vanema ülalpidamiskohustust ning elatise väljamõistmist sarnaselt ka alates 01.07.2010 kehtima hakanud perekonnaseadus (vt PKS § 82, § 84 lg 1 p 3;§ 94 lg-d 1 – 3, § 95, § 97 p 1, § 108). Seega on tsiteeritud Riigikohtu seisukohad kohaldatavad ka selles asjas. Eeltoodust tulenevalt saab kostjalt hageja kasuks elatise välja mõista alates põlvnemise tuvastamise hagi esitamisest.
13. Kohus ei ole hagi menetlusse võtmisel nõuet piiritlenud, mistõttu on menetlusse formaalselt võetud ka tagasiulatuva elatise nõue. Kohus eelistungil selgitas hagejale, et hagejal on õigus nõuda elatist alates põlvnemise tuvastamise hagi esitamisest, kuid ei ole enne hagi esitamist tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõude suhtes teinud menetluslikku otsustust.

§ 423

lg 2 p 2 alusel kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude osas hagi läbi vaatamata, sest selles osas ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

1. Kostjast tingitud asjaolude (kohtudokumentide kättetoimetamisega seotud probleemid, hilinemisega esitatud teade istungile ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu kohta, kohtu päringutele vastamata jätmine) tõttu on hagiavalduse esitamisest möödunud otsuse tegemise ajaks rohkem kui aasta. Hageja esindaja kinnitusel ei ole kostja vahepeal midagi tasunud. Seega alates hagi esitamisest on kostjal kogunenud elatise võlgnevus. Tegemist ei ole tagasiulatuva elatise nõudega PKS § 108 mõttes. Kostjale oli hagiavalduse kättesaamisest alates teada, et hagi rahuldamise korral tuleb tal (vähemalt hagiavalduse esitamisest alates) elatist maksta. Kostja ei ole oma isadust vaidlustanud, seega sisuliselt tunnistab ta ka lapse ülalpidamiskohustust. Kostjal olnuks võimalus hagi esitamisest teadasaamise järel hakata elatist maksma ja sellega elatise võlgnevuse tekkimist vältida. Kohtul puudub alus elatist välja mõista hagi esitamisest hilisemast kuupäevast.
2. Alates hagiavalduse esitamisest väljamõistetud elatisest on kohtuotsuse 28.12.2018 teatavakstegemise seisuga elatis muutunud sissenõutavaks (elatise võlg) summas 3822,50 eurot järgmiselt: 15.09.2017 – 30.09.2017 - 0,5 kuud x 235 eurot = 117,50 eurot 01.10.2017 – 31.12.2017 – 3 kuud x 235 eurot = 705 eurot 01.01.2018 - 31.12.2018 (kuna elatist maksatakse kuu eest ette, on 28.12.2018 seisuga 2018.a detsembrikuu eest elatis sissenõutav terves ulatuses) - 12 kuud x 250 eurot = 3000 eurot. Elatise võlgnevus 3822,50 eurot tuleb kostjal maksta hagejale lisaks igakuisele elatisele.
3. Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil avaldas, et on nõus, kui kostja tasub kohtuotsuse tegemise seisuga kogunenud elatise võlgnevuse osade kaupa mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg elatise võlgnevuse tasumiseks on hageja seadusliku esindaja hinnangul üks aasta. Kohus nõustub sellega. Seega kohus määrab, et kostjal tuleb kogunenud elatise võlgnevus 3822,50 eurot tasuda hagejale võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates, see tähendab, et ühe aasta jooksul tuleb kostjal lisaks igakuisele elatisele tasuda hagejale 318,54 eurot kuus (3822,50 eurot : 12 kuud).
4. Hageja seaduslik esindaja taotles tunnistada kohtuotsuse elatise väljamõistmise osas osaliselt viivitamata täidetavaks, 100 euro ulatuses kuus.

§ 467

lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. Viivitamata täidetavaks ei või tunnistada kohtuotsust abielu- ja põlvnemisasjas, välja arvatud abieluga seotud varalises vaidluses (

§ 467

lg 2).

§ 468

lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus, arutades hageja esindajaga istungil lahendi viivitamatult täidetavuse taotlust, pidas elatise nõude osaliselt viivitamatult täidetavaks tunnistamist võimalikuks. Kohtuotsuse vormistamisel 9 Tsiviilasi nr 2-17-13783 õigusnorme eesmärgipäraselt tõlgendades ja analüüsides jõudis kohus veendumusele, et selles asjas siiski ei ole elatise nõude viivitamatu täitmine võimalik. Elatise nõue on esitatud koos põlvnemise tuvastamise nõudega. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Põlvnemise tuvastamise asjas ei saa kohus otsust viivitamata täidetavaks tunnistada.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 457

lg 4 sätestatust tulenevalt kehtib põlvnemisasjas tehtud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes üksnes juhul, kui see on poolte eluajal jõustunud. Seega, kui hageja isaduse tuvastab kohus, hakkab vastav õigusmuudatus kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kuna lapse ülalpidamiskohustuse tekkimine on seotud põlvnemise tuvastamisega ja põlvnemise tuvastamise osas muutub kohtuotsus pooltele kohustuslikuks jõustumisest, siis ei pea kohus õiguslikult võimalikuks määrata elatise väljamõistmise osas kohtuotsust täidetavaks viivitamata. 23. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lg 1, lg 2 p 2, lg 32 p 9 ja lg 4; § 13 lg-d 1 – 3,

§ 455

lg 2 alusel kohus saadab jõustunud kohtuotsuse Pärnu linnale Rahvastikuregistrisse XX isa kohta andmete sissekandmiseks. 24. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude suuruse.

§ 162

lg 4 võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 164

lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 164

lg 3 järgi võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Menetlusosalised ei ole selles asjas taotlenud menetluskulude hüvitamist. Teadaolevaid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asjas tekkinud – koos elatise nõudega esitatud põlvnemise tuvastamise hagilt riigilõivu ei nõuta, asjas ei ole ekspertiisi tehtud ning pooltel ei ole menetluses olnud lepingulisi esindajaid. Eeltoodu alusel kohus jätab poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Kohtunik Heli Käpp Allkirjastatud digitaalselt/ 10