← Eesti

2-17-13448/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 1.veebruar 2018 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-17-13448 Tsiviilasi J. S.i hagi E. S.i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind (abielu lahutamise nõude osas) 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx, xxxxx xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Kostja E. S., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx x, xxxxx xxxx, seaduslik esindaja eestkostja U. S., lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kohtuistungi toimumise aeg

  1. jaanuar 2018 RESOLUTSIOON Rahuldada J. S.i hagi abielu lahutamise nõudes. Lahutada J. S.i (S., isikukood xxxxxxxxxxx) ja E. S.i (S., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx Pärnu Linna Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta tehti abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr xxx. J. S.i haginõudes ühisvara jagamiseks jätkata menetlust. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulud abielu lahutamise nõudes jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille Tsiviilasi nr 2-17-13448 tegemiseks kaebuse. menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama Sisulised asjaolud, menetluse käik 11.09.2017 esitas J. S. kohtule hagiavalduse E. S.i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx Pärnu Linna Perekonnaseisuosakonnas (abielutunnistus tl 13). Kooselu lõppes xx xx xxxx, mil kostja ja poolte ühine poeg U. S. pere ühisest kodust lahkusid. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu taastamine võimalik ei ole. Kostja on oma vastuses kinnitanud abielusuhete lõppemist xxxx .aastal ega pea samuti võimalikuks nende taastamist. Kohtueelistungil 31.01.2018 jäi hageja oma nõude juurde ja palus abielu lahutada. Kostja lepinguline esindaja kinnitas nõustumist abielu lahutamisega, kostja enda on kohus tema viibimiskohas (xxxxxxxx xxxxxxxxxx) ära kuulanud 19.12.
  2. Kostja tervislik seisund ei võimaldanud tal mõista kohtuniku küsimusi ega aru saada abielu lahutamisest, ta ei kontakteerunud (isikule on määratud eestkostja kõigi asjade ajamiseks). Kohtueelistungil nõustusid pooled abielu lahutamise osas osaotsuse tegemisega. Menetlus ühisvara jagamise nõude osas jätkub. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled ei ela koos ligemale xx aastat, kostja teovõime on tänaseks sedavõrd piiratud, et kohtumääruse (xx xx xxxx määrus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx) kohaselt ei mõista kostja enam perekonnaõiguslike tehingute tagajärgi. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Abielu lahutamine on mõistlik ka varasuhete selguse aspektist, sest abielu lahutamisega abikaasade varaühisuse varasuhe PKS § 35 p 3 kohaselt lõpeb ning jagatava ühisvara koosseis on võimalik kuupäevaliselt fikseerida. Abielueelse perekonnanime taastamist ei ole kostja soovinud. Seega rahuldab kohus hagi abielulahutuse nõude osas osaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 alusel, sest vaidluse puudumisel on selle nõude osas hagi lõplikuks otsustamiseks valmis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta üldjuhul poolte endi kanda. Ka käesoleval juhul ei ole alust selles osas erandi tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste 2

(3)Tsiviilasi nr 2-17-13448 Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.