2-17-117118 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2017.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsi

§ 173lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale.

Seega on OPEL MERIVA (xxxxxxxxxxx) omaniku kahju hüvitamise nõue läinud seaduse alusel üle hagejale AB „Lietuvos draudimas“. 3 2-17-117118 4.2. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk OPEL MERIVA (xxxxxxxxxxx) kahjustada. Hagiavaldusele on lisatud fotod sõidukist OPEL MERIVA, fotodelt nähtuvad nimetatud sõidukile tekkinud kahjustused. Sõiduki OPEL MERIVA remontis Auto Stock OÜ ning esitas hagejale remondiarve summas 646,42 eurot ilma käibemaksuta, mis nähtub arvelt nr 170311 (tl 25). Hageja hüvitas Auto Stock OÜ-le sõiduki OPEL MERIVA remondimaksumuse summas 646,42 eurot ilma käibemaksuta (tl 26). Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 27). Tagasinõude esitamise kulu hagejale oli 45 eurot (tl 29). Hagiavalduse kohaselt on hageja kahjutoimiku materjalide põhjal koostanud 4PS OÜ tagasinõude, kes trükib välja nõuet tõendavad dokumendid, postitab nõude ümbrikus ja vajadusel selgitab täiendavalt nõude saajale nõude sisu, millest on tekkinud 45 euro suurune nõue. Võlaõigusseaduse (

) § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja J.M. on esitanud vastuväite, mille järgi ei ole kahju suurus tõendamist leidnud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, sest hageja poolt hagiavaldusele lisanud fotodelt nähtuvalt selgelt sõiduki OPEL MERIVA kahjustused. Remonttööde käigus oli vaja vahetada vahetada vasak esitiib ja logar, remontida tuli vasak esiuks ning värvida vasak esitiib ja vasak esiuks, mis nähtub Auto Stock OÜ remonditööde kalkulatsioonidest (tl 52-59). Seega on kahju suurus asjas tõendatud.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otseses varalise kahju ka kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks vajaminevad kulud. Kuna hageja oli kohustatud 45,00 eurot hüvitama 4PS OÜ-le seoses kahju põhjustanud isiku suhtes nõude esitamisega, siis on hageja omakorda õigustatud selle kulu hüvitamist kostjalt nõudma. 4.3.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 113

lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 02.06.2017.a. kuni 21.09.2017.a., s.o 112 päeva kokku summas 17,03 eurot. Alates 22.09.2017.a. nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna

§ 113lg 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Ts

MS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4 2-17-117118 Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude 691,42 euro tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik, mistõttu kohus rahuldab selle. Hagihind

1. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 21.09.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 691,42 €, viivis 17,03 € ja aastane viivis 55,27 €. Hagi hinnaks on asjas 763,72 €. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja poolt on tasutud maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 45,00 eurot. Hageja tasub hagiavalduse esitamise eest täiendava riigilõivu summas 130,00 eurot, s.o kokku 175 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile kulunud kokku 2h, s.o kliendi nõustamine ja hagiavalduse koostamine