) nõuetele, avalduse puudused takistavad selle menetlusse võtmist ning puudused on sedavõrd ulatuslikud ja puuduste kõrvaldamine sedavõrd aeganõudev toiming, et puuduste kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude ja nõuete olulist täiendamist. Seetõttu kohus ei pea otstarbekaks ega võimalikuks jätta hagi käiguta ning määrata hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
lg 1 p 9 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Lk 1 / 3 2-16-3501 3. Hagi nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ei ole selged.
lg 1 p 1-3 järgi peavad hagiavalduses olema toodud hageja selge nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ning lisatud tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad. Hageja on esitanud hagiavalduse ja kirjeldanud lühidalt asjaolusid, kuid ei ole tõendanud, et abielu I.Z.’iga tegelikult eksisteerib – esitamata on dokumendid, mis tõendaksid, kellega ja millal ja kus hageja abiellus (venekeelsetele dokumentidele tuleb lisada ka tõlge eesti keelde, kuna kohtumenetluse keel on eesti keel – alus:
). Perekonnaseaduse § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või abielu lahutatakse. Arvesse võttes, et I.Z. sünniaja poolest (xxxxxxxxxxx) peaks olema tänasel päeval üle 80-aasta vana, on üsna tõenäoline, et abielu võib olla juba lõppenud abikaasa surmaga ning sellisel juhul abielu lahutamise hagi esitada ei saa. Seega tuleb hagejal enne hagi esitamist pöörduda Vene Föderatsiooni vastavate ametiasutuste, sh siseministeeriumi ning Ivanovo oblasti Rodniki linna poole, vajadusel kasutades Eestis asuva Vene saatkonna abi või Vene suunal rahvusvahelise õigusega tegelevate õigusabi või pöördudes Punase Risti või Venemaal asuvate õigusabi- v. advokaadibüroode poole (millel võib olla olemas vajalik teave Venemaal isiku leidmiseks), et koguda tõendid abielusoleku kohta (mh abielutunnistuse koopia Rodniki linna perekonnaseisuasutuselt Venemaal) ning selgitada välja I.Z.i elusolek. 3.
lg.1 sätestatud põhimõttel, s.o selliselt, et saajal oleks võimalik kohtudokumentidega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Hagiavalduses puuduvad igasugused andmed kostja elu- või asukoha kohta.
lg.3 kohaselt, kui hageja ei tea puudutatud isiku aadressi või muid andmeid, tuleb tal avaldusse märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud – kas ja milliste tulemustega hageja on pöördunud politsei poole, kostja Lk 2 / 3 2-16-3501 sugulaste poole vms? Samuti on hagejal võimalik pöörduda kostja asukoha väljaselgitamiseks Vene Saatkonda Eestis (Pikk tn 19, Tallinn). Hagiavaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks teinud mingeidki kostja leidmiseks vajalikke toiminguid, s.h. pöördunud Vene Föderatsiooni pädevate ametiasutuste poole või õigusbüroode poole, mis Eestis või Venemaal tegutsevad ja aitavad leida teadmata kadunud isikuid. Seega peab hageja koguma ja selgitama kostja andmeid ja teatama nõuetekohases hagiavalduses kohtule kostja tegeliku täpse aadressi, kust kostja hagimaterjalid kätte saab.
lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on isikul õigus sama nõudega uuesti kohtu poole pöörduda, kuid eelnevalt tuleb hagiavalduses kõrvaldada käesolevas määruses viidatud puudused. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.