Obsah (7)

§ 368§ 371§ 328§ 372§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-16-3330 Määruse tegemise aeg ja koht 02.märts 2016 Pärnu Tsiviilasi M. – S. S. (seaduslik esindaja M.S.) hagi

) § 368 lg 1, millele ka hageja ise hagiavalduses viitab, sätestab, et hageja võib esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. 4. Tuvastushagi esitamiseks õigusliku huvi olemasolu põhjendab hageja üksnes viitega Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on hagejal tuvastushagi esitamiseks tuvastushuvi

§ 368

lg 1 mõttes, kui tuvastatavatest asjaoludest sõltuvad poolte õigused ja kohustused. Kohus möönab, et praegusel juhul sõltuvad asjaoludest, mille tuvastamist hageja hagiavalduses taotleb, poolte õigused ja kohustused, kuid hagejal puudub vajadus (õiguslik huvi

§ 368

lg 1 tähenduses) esitada nende asjaolude tuvastamiseks iseseisev tuvastushagi tsiviilkohtumenetluses, paralleelselt kriminaalmenetlusega. 5. Praeguses tsiviilasjas esitas hageja hagiavalduse eesmärgiga tuvastada, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagides märgitud ulatuses kostjatel kahju hüvitamise nõudeid ei ole. Kohtute infosüsteemi andmetel on hagiavalduses nimetatud kriminaalasjas esitatud Pärnu Maakohtule süüdistusakt (kriminaalasi nr x-xx-xxx), milles hagejat süüdistatakse kuriteos ja sellega kostjatele varalise kahju tekitamises. Kohus 01.03.2016 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxx on hageja 2 2-16-3330 kohtu alla andnud ning võtnud kostjate tsiviilhagid menetlusse. Kuigi kostjate tsiviilhagides ja hageja hagiavalduses esitatud nõuded on vastassuunalised on sisuliselt tegemist samade poolte vahelise vaidlusega sama eseme kohta samal alusel.

§ 371

lg 1 p 5 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. 6. 01.03.2016 hagiavalduses esitatud tuvastusnõuded on sisuliselt hageja kui süüdistatava vastuväited kostjate kui kannatanute tsiviilhagidele. Kohtute infosüsteemis salvestatud kaitseaktis ongi hageja kaitsja esitanud tsiviilhagidele praeguse hagiavalduse põhjendustega identsed vastuväited. Tsiviilhagide rahuldamise eeldusena peab kohus ka kriminaalmenetluses kontrollima tsiviilhagides esitatud nõuete rahuldamise eelduseks olevate asjaolude (kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju ja hageja toimepandu vahel, hageja teo õigusvastasus ja hageja süü) tõendatust. Seejuures tuleb kohtul muu hulgas tuvastada kahju suurus ja selle hüvitamise kohustuse ulatus. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et tsiviilhagi menetlemisel tuleb kohtul ka kriminaalmenetluses järgida

§ 328

lg-st 2, § 329 lg-st 3, § 351 lg-st 2 ja § 392 lg 1 p-dest 1-4 tulenevat selgitamiskohustust, sh kohustust selgitada kohtumenetluse pooltele, missuguseid asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama ja milline on nende asjaolude tõendamise koormus. Nende nõuete rikkumist loetakse kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks. 7. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal on võimalik tsiviilhagidele vastuväidete esitamisega kaitsta oma õigusi ja huve kriminaalmenetluses (hageja on seda õigust kaitsja kaudu asunud ka realiseerima) ning tal puudub tuvastushuvi 01.03.2016 hagiavalduses esitatud tuvastusnõuete menetlemiseks eraldi kriminaalasja ja selle raames esitatud tsiviilhagide kohtulikust menetlusest. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodu faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. 8. Nendel asjaoludel on tarbetu ja

§ 371

lg 1 p 5 alusel ka lubamatu esitada samaaegselt kriminaalkohtumenetlusega tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse korras kuriteoga tekitatud kahju ja selle hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata. 9.

§ 371

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 11.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus esitada kohtule taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumise selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2016 määruse resolutiivosa tsiviilasjas 2-16-3330: Resolutsioon: 3 2-16-3330

1. Jätta Pärnu Maakohtu 02.03.2016 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.
2. Jätta M.-S.S. määruskaebus rahuldamata.
3. Määruskaebuse menetluskulud jätta M.-S. S. kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 4