lg 2 kohaselt on vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega poolte seadusest tulenev õigus. Pooled kinnitasid ja kohus ei tuvastanud vastupidist, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestatu kohaselt kui kohus lõpetab menetluse kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi vabatahtliku mittetäitmise korral või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul ei ole pooled taotlenud kantud menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, küll on aga pooled kompromissilepingus jaotanud hagejale 30.03.2015 määrusega antud riigi õigusabi tasu ja 19.05.2016 määrusega menetlusabina ekspertiisitasu. Hageja oli menetluskulude tasumisest vabastatud.
lg 4 kohaselt mõistetakse menetluskulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Eelpoolviidatud sätte lg 7 annab kohtule võimaluse vabastada osaliselt isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, mida mõlemad pooled on kompromissilepingus taotlenud. Kuivõrd antud asjas sõlmiti kompromiss, peab kohus kostja osalist vabastamist vastaspoole riigi õigusabi tasu maksmisest põhjendatuks ja vabastab ta pooles ulatuses tasumise kohustusest. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.