) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 3.
lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel ning hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldusest nähtub, et hageja loobub nõudest seetõttu, et kostja on kohtumenetluse ajal hageja nõude rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 4.
Hageja teatel on tema menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Hagist loobumise tõttu on hagejal õigus taotleda poole riigilõivu tagastamist, seega kostja kanda jääb hageja menetluskuludest 87,50 eurot. Kuna hageja teatel on kostja selle summa hagejale juba hüvitanud, siis kohus menetluskulusid kostjalt täiendavalt välja ei mõista. 5.
lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. (
Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot ja taotleb sellest poole tagastamist. Vastavalt
lg 2 punktile 2 tuleb hagejale 87,50 eurot tagastada ja kanda hageja näidatud arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.