Obsah (6)
§ 217§ 218§ 220§ 222§ 114§ 104KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 25. august 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja
) § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.
§ 217
lg 2 p 2 järgi ei vasta müüdud asi lepingutingimustele lisaks ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
§ 218lg 4 sätestab, et müüja ei vastuta asja 4
(7)Tsiviilasi nr 2-16-3231 lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Vastavalt
§ 220
lõikele 1 peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt asja parandamist (
§ 222lg 1).
Kui ostja seda õigustatult nõuab ja müüja asja mõistliku aja jooksul ei paranda, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ka
üldsätted kohustuse rikkumise puhuks (
§ 114
) näevad ette, et sellises olukorras tuleks eelkõige anda võimalus võlgnikule täita kohustus (anda üle puudusteta asi ehk see parandada) mõistliku aja jooksul. Eelpooltoodud kinnistu omanikeks oli ½ osas kostja ning ½ osas V. J.. Hageja on esitanud kohtule V. J.i ja hageja vahel 30.06.2016 sõlmitud kokkuleppe, mille alusel hüvitas V. J. hagejale 1075 eurot. Hageja võttis kostjaga (järgnev kontakt oli läbi hageja isa) ühendust 01.07.2015 Facebooki kaudu pärast seda, kui oli V. J.iga sõlminud kokkuleppe. Kostja on aga keeldunud hagejale kulude hüvitamisest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05 märkinud põhimõtte (toetades samas asjas varasemalt tehtud esimese astme lahendit), et varjatud puuduseks tuleb pidada tavapärase ülevaatuse (visuaalse vaatluse) käigus tuvastamata puudust. Müüja on kinnitanud 13.05.2015 sõlmitud lepingu punktis 1.6.7, et lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks olevatel ehitistel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid eritunnuseid ega varjatud puudusi, millest müüjad ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata eseme ülevaatuse teostamisel. Ka hageja on lepingu punktis 1.7.3 kinnitanud, et ta on üle vaadanud lepingu eseme oluliseks osaks olevad ehitised ning talle müüja poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme oluliseks osaks olevate ehitiste seisukorrast. Kohus peab lahendama käesolevaga küsimuse, kas 1) mittetöötav põrandaküttesüsteem tuleb antud juhul lugeda varjatud puudusteks, mille eest kostja ühe müüjana vastutab ja kas 2) ostja pidi enne müügitehingu toimumist sellest puudusest teadma. Iseenesest ei ole esimene tuvastusese asjas sisulise vaidluse all. Kui hoonestatud kinnisasja müügikuulutuses on märgitud, et paigaldatud ka vesipõrandakütte torustik üle kogu I korruse, siis mõistlik ostja peabki eeldama, et torustik töötab. Kuna põrandaküte on tänapäeva ilmastiku- ja elumugavustingimuste juures oluline komponent ruumide soojustatuse seisukohalt, tuleb selle mittetöötamist vastupidise eelduse olemasolul asja (kinnistu) puuduseks lugeda. Samas ei ole asjas vaidlust selles (seda kinnitasid ka tunnistajad A. N. ja V. J.), et hageja ning tema isa on käinud kahel korral enne ostu ostetava kinnistuga tutvumas. Hageja väidab, et tal ei olnud kuidagi võimalik kontrollida põrandaküttesüsteemi, sest majas puudus vesi ja kanalisatsioon. 11.08.2016 toimunud kohtuistungil avaldas tunnistaja, hageja isa A. N., et näha oli, et maja oli tükk aega seisnud ning ta küsis V. J.i käest, kas põrandaküttesüsteem toimib. Samuti märkis tunnistaja, et visuaalsel vaatlusel tundus, et põrandaküttesüsteem töötab ja ka V. ütles, et peaks korras olemas. V. J. on aga nii hiljem (17.09.2015 e-kiri, I kd tl 66-67) kui kohtuistungil avaldanud, et ta ei ole seda selgelt väitnud, vaid üksnes eeldanud, et 7- või 17-kihilised „über-super plasttorud“ valatuna monoliitbetooni vast ei ole purunenud. V. J. avaldas kohtuistungil selgelt, et põrandaküttest oli juttu hageja isa, ilmselt ka ema ja maakleri juuresolekul. Nendega sai arutatud põrandakütte asja, samuti selgitatud, et 7 aastat pole seal keegi elanud ja elamut pole kasutatud. V. J. selgitas ostjale ja temaga kaasasolnud isikuile (hageja on ise märkinud, et isa oli temal kaasas n-ö asjatundjana), et ühel talvel jäi küte sisse lülitamata, külm tuli kiiresti, süsteemid külmusid ära ja ka 5
(7)Tsiviilasi nr 2-16-3231 põrandakütte katla ots oli puruks külmunud. Küsiti, kas vesi on põrandas sees, mille peale V. J. ütles, et on. Samasisulisi ütlusi kinnitas ka müüki vahendanud maakler M. K.. Lisaks on oluline märkida, et ostja poolt sooviti kontrollida põrandakütte töökorrasust, mille peale V. J. pakkus välja, et kuigi veega seda teha ei saa, on tal olemas kodus kompressor, ja kui vaja, saab õhuga proovida (kuna vett majas ei olnud). Sellest kontrollist aga ostja loobus. Kohus leiab, et sisuliselt on nimetatud tunnistaja ütlustega tõendatud, et hagejale anti võimalus põrandakütte korrasolekut kontrollida. Samuti on tõendamist leidnud asjaolu, et hagejal tekkis või vähemalt pidi tekkima põhjendatud kahtlus, et põrandaküttesüsteem võib mitte töötada. Põrandaküttesüsteemi olulisust hagejale näitavad nii tunnistaja A. N. ütlused kui ka asjaolu, et peagi pärast ostutehingut ehk 09.06.2015 lasi hageja ise teostada küttekontuuride surveproovi (protokoll I kd tl 20-24). Asjaolu, et enne ostu-müügi tehinguni jõudmist ilmnesid kohapealsete vaatluste käigus kinnistu oluliseks osaks oleval elamul rida muid müügikuulutuses nimetamata puudusi, tuleneb juba ainuüksi müügikuulutuse ja müügilepingu erinevustest (vastavalt I kd tl 186-187 ja tl 9). Kui müügikuulutuses ei ole esile toodud sisuliselt ühtki puudust, siis müügilepingu punktis 1.6.7 on nimetatud, et „elamu on renoveerimisjärgus, välisvooder puudub, väline soojustus vajab ümbervahetamist, hüdrofoor ei ole töökorras, sanitaartehnika vajab välja vahetamist, katus ühest kohast defektiga, lepingu eseme oluliseks osaks olev kõrvalhoone vajab lammutamist“. Nagu selgus istungil tunnistajate M. K. ja V. J.i ütlustest, koostati nii müügikuulutus kui müügilepingu p 1.6.7 maakleri poolt V. J.i etteantu alusel. Asjaolu, et müügilepingus ei ole põrandaküttesüsteemi kohta midagi märgitud (ka mitte seda, et selle seisukord on teadmata), ei tähenda, et hageja ei pidanuks mõistma selle mittekorrasolekut, mille kontrollimiseks oli tema või tema isa poolt soovi avaldatud, lahendust pakutud, kuid korrasolek siiski kontrollimata jäetud. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel pidi hageja ise möönma, et põrandaküttetorustik võib mitte toimida ja see tuleb maja elamiskõlblikuks tegemise käigus (millised tööd algasid vaidlustamata asjaoludel peatselt pärast ostu) välja vahetada. Kohus märgib täiendavalt, et ostja küll ei pidanud vaatamata selge huvi ülesnäitamisele ise põrandaküttesüsteemi toimivust tehniliste abivahenditega kontrollima, kuid käesoleval juhul pakkus seda võimalust ostja soovil müüja V. J., samas pakkumist vastu ei võetud. Olukorras, kus müügieseme tutvustamise käigus oli selgitatud elamu pikaaegset mittekasutamist, varasemat (7 aastat tagasi) torude ja põrandaküttekatla otsa purukskülmumist, asub kohus seisukohale, et hagejale on seetõttu vähemalt tema enda raske hooletusega (
§ 104
lg 4 mõttes) tekkinud kahju uue põrandakütte paigaldamisega seotud kulude näol ning müüjale ei saa sel alusel vastutust panna. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Asjaolud, mis puudutavad kostja informeerimist avastatud põrandaküttesüsteemi mittetöötamisest, võimalikest antud tähtaegadest/võimalustest puudust kõrvaldada jne, ei oma sellisel juhul enam asjas tähendust ja kohus neil ei peatu. Mittevaralise kahju nõudel ei ole alust samadel põhjendustel, millega kohus hagi rahuldamata jätab – kahju on tekkinud hageja enda poolt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisel. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, käesoleval juhul seega hageja. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Seda tuleb teha ka siis, kui menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitata, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasjas materjalid. Kostja on 11.08.2016 toimunud kohtuistungil aga kinnitanud, et tal menetluskulud asjas puuduvad. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-16-3231 /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2018 kohtuotsuse resolutiivosa: Resolutsioon
- Tühistada Pärnu Maakohtu 25.08.2016 otsus osas, milles maakohus jättis E. N. hagi P. J. vastu kulutuste hüvitamiseks summas 1609 eurot rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista P. J.lt välja E. N. kasuks kulutuste hüvitamiseks 1609 eurot.
- Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 25.08.2016 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
- Jätta Pärnu Maakohtu 25.08.2016 otsuse resolutsioon muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata uste tõstmisega seotud kulude summas 216,53 eurot hüvitamise nõude, kuid muuta selles osas kohtuotsuse põhjendusi.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Rahuldada hagi osaliselt ning mõista P. J.lt välja E. N. kasuks kulutuste hüvitamiseks 1609 eurot. 5.2 Jätta rahuldamata E. N. hagi P. J. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. 5.3 Jätta läbi vaatamata E. N. haginõue 200 euro saamiseks ekspertiisiakti koostamise kulude hüvitamiseks. 5.4 Poolte menetluskulud maakohtus jätta 38 % ulatuses E. N. kanda ning 62 % ulatuses P. J. kanda. 5.5 Poolte menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus jätta 21 % ulatuses E. N. kanda ning 79 % ulatuses P. J. kanda. 5.6 Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada see toimikust. 5.7 Keelduda P. J. poolt Tallinna Ringkonnakohtule 07.05.2018 esitatud tõendi vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 7
(7)Tsiviilasi nr 2-16-3231 Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). 8
(7)