← Eesti

2-16-3191/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juunil 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-3191 Tsiviilasi RR`i hagi MR`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: RR, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx esindajad e-post: x Kostja: MR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx Hagihind 1935 eurot Kohtuistungi aeg 06.06.2016 RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi.
  2. Välja mõista MR`ilt RR`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 200 eurot perioodi eest alates 29.02.2016 kuni RR`i 21-aastaseks saamiseni xx.xx.xxxx.
  3. Elatis kanda RR`i pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank, selgituseks märkida „Elatusraha“. MENETLUSKULUD Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-3191 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista 2-16-3191 menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 29.02.
  4. Kuigi kostja on täisealine, õpib ta x ning tal puudub oma sissetulek, samas kostja hageja ülalpidamist ei toeta. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna tal napib piisavalt rahalisi vahendeid. Kostja vastuväidete kohaselt on ta pere ainuke teenija, kuna abikaasa on invaliid ja kaks last käivad veel koolis. Kohtu seisukoht ja põhjendused
  5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt x õiendile nr 6.1-11/103 õpib RR x statsionaarses õppes (tl 6), olles seega isikuks, kes on õigustatud saama elatist. Kostja ei ole hageja vajadust ülalpidamist saada, samuti hageja sissetuleku puudumist ka vaidlustanud (tl 16). Hageja kinnitusel on tema ainsaks elatusallikaks õppeperioodil saadav stipendium 60 eurot ning eelmisel suveperioodil teenitud töötasu. Hageja ema sissetulekuks on 50 eurot kuus, millest ilmselgelt ei jätku hageja ülalpidamiseks.
  6. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuigi täisealisele ei laiene PKS § 101 lg-st 1 tulenev kohustus maksta igakuist elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on usutav, et täisealise õppiva lapse ülalpidamiskulud ei ole väiksemad. Hageja õpib päevases õppes, mis seab piirangud ka töötamise võimalusele. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist 200 eurot, mis on vähem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määr ning hageja vajalike kulutuste suurust ei ole kostja vaidlustanud.
  7. Isik vabaneb ülalpidamiskohustustest selles ulatuses, milles ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on küll esitanud tõendid selle kohta, et tema abikaasa on töövõimetu (tl 1718), samas saab töövõimetu seadusest tulenevalt töövõimetustoetust, mille suuruse on kostja jätnud paraku nimetamata. Kostja on esitanud tõendi väljamaksete kohta oma töötasust, mis on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäär, kuid kostja pole esitanud tõendeid, et oleks töövõimetu, mis ei võimaldaks tal töötada suurema koormusega, et tagada oma lastele vajadusepõhine ülalpidamine. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-12 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja on ka väitnud, et tema ülalpidamisel on veel kaks kooliskäivat last, kuid rahvastikuregistri andmetel on tal alaealisi lapsi üks ning hageja ei ole esitanud ka tõendeid kõigi 2 2-16-3191 oma pere sissetulekute kohta, mis võimaldaksid hinnata elatise väljamõistmisel kostja enda tavalise ülalpidamise kahjustatust. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab hageja vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Kuna RR sai 21-aastaseks xx.xx.xxxx, tuleb elatis PKS § 97 p 2 alusel välja mõista hageja 21aastaseks saamiseni. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud, kui neid on, nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.