← Eesti

2-16-1028/31

Obsah (7)§ 403§ 436§ 459§ 230§ 162§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 24.aprill 2017 Paide Tsiviilasja number 2-16-1028 Tsiviilasi AG hagi KG ja KG vastu elatise väh

§ 403lg 1 kohaselt poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

AG (põhihagis hageja) NÕUE JA ASJAOLUD AG nõuab oma vähendada Pärnu Maakohtu 07.11. 2011 kohtumäärusega 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel kostjatele KG ja KG makstava elatise 150 eurot kuus kummalegi lapsele vähendamist 65 euroni kuus lapse kohta. Hagi asjaolude kohaselt kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-48183 kinnitati hageja ja kostjate kompromiss, mille kohaselt maksab A.G oma lastele KG ja KG elatist, kummalegi 150 eurot kuus. 12.12.2012 alustas A.G kooselu UG. xx.xx.xxxx sündis nende perre laps KG. Lapse sünniga hageja väljaminekud suurenesid. Hageja toetab ka oma uue abikaasa kahte last ning lisaks maksab eluaset ja liisingut. Hageja saab netopalka keskmiselt 1286 eurot. Viimastel kuudel on töömahtu vähendatud, mistõttu ei saa hageja sellist palka nagu varasemalt. Kui arvutada palgast maha 300 eurot elatist, laenud, koduaseme kulud, liising ning ülejäänud väljaminekud, siis ei jää hagejale rahalisi vahendeid mõistlikuks toimetulekuks. Hageja praegusesse perekonda sündinud laps on varaliselt vähem kindlustatud kui seni elatist saavad lapsed. Kuna hagejal puudub võimalus maksta elatist varem kokkulepitud summas, soovib ta varem kompromissis kokkulepitud elatise vähendamist 130 euroni kuus (kahele lapsele) (tl 26-28). 04.04.2016 vastuses lisas hageja, et tema abikaasa UG on lapseootel, seega sünnib laps, keda hageja on kohustatud ülal pidama. U.G saab peretoetust 138,35 eurot kuus. Hageja märkis taas, et ei suuda kostjatele kompromissi kohast elatist makstes oma lapse KG vajadusi samaväärselt rahuldada ning on nõus maksma kostjatele elatist kokku 130 eurot (tl 58-59). 21.11.2016 esitas hageja täiendavad tõendid - KG sünni tõendi ja tõendi enda kuue kuu töötasu kohta (tl 143, 145-146). 23.01.2017 täiendavas seisukohas teatas hageja, et tema abikaasa on kodune ning saab alates 17.01.2017 - 27.03.2018 emapalka. Hagejal on praeguse abikaasaga kaks ühist last, lisaks on hageja praegusel abikaasal kaks last eelmisest suhtest. Seega on hagejal ja tema abikaasal kokku kuus last, kes kõik vajavad ülalpidamist. Hageja palus rahuldada hagiavaldus täies ulatuses (tl 151). KOSTJATE (KG, KG) VASTUVÄITED HAGILE Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjad osundasid, et vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2016 ei või elatis olla väiksem kui 215 eurot. Varasema kohtumäärusest (07.11.2011 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1148183) tulenev elatise maksmise kohustus kummalegi kostjale 150 eurot kuus on oluliselt väiksem kehtivast elatise miinimumsuurusest ega taga isegi kostjate minimaalsete vajaduste katmist. Kostjad on seisukohal, et PKS §-s 102 sätestatud asjaolusid elatise vähendamiseks ei esine. Tõendamata on hageja kohustus ülal pidada oma praeguse abikaasa lapsi KA ja K A, samuti väide, et perekonda on sündinud laps KG on vähem kindlustatud kui kostjad. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole elatise vähendamise aluseks asjaolu, et hageja sissetulek on liiga väike. Kuivõrd hageja on töö-võimeline, lasub tal kohustus võtta tarvitusele meetmed teenimaks piisavalt sissetulekut, et maksta kostjatele elatist vähemalt elatise miinimummääras. Lisaks on hageja keskmine töötasu 1286 eurot piisav hageja enda ning tema kolmele lapsele ülalpidamise tagamiseks vähemalt miinimummääras. Asjaolu, et hagejal on lisaks kohustus tasuda eluaseme kulud, liising ja muud laenud, ei ole aluseks kostjatele makstava elatise vähendamiseks. Väited, et hagejale ei jää rahalisi vahendeid mõistlikuks toimetulekuks, on üldsõ-nalised, ebausutavad ja tõendamata ega anna alust kostjatele makstava elatise vähendamiseks. Hageja nõue vähendada elatist kummalegi kostjale summani 65 eurot kuus on ebamõistlikult väike ega võimalda kostjatel äraelamist (tl 42-48). 15.04.2016 vastuses märkisid kostjad muu hulgas, et kolmandatele isikutele (hageja abikaasa lastele) vabatahtlikult antav rahaline toetus ei saa olla aluseks elatise vähendamisele alla seadusjärgse miinimummäära (tl 70-73). Tsiviilasi nr 2-16-1028 VASTUHAGI (hagejad KG,KG) NÕUE JA ASJAOLUD Vastuhagi esitasid KG ja KG isa AG vastu nõudega suuren-dada A.G poolt neile Pärnu Maakohtu 07.11.2011 kohtumäärusega 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel makstavat elatist. Lõpliku nõudena paluvad KG ja KG suurendada neile makstavat elatist selliselt, et välja mõista AG elatis 215 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni KG ja KG täisealiseks saamiseni. Lisaks nõuab KG et juhul, kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui PKS § 101 lg-s 1 2

(7)sätestatud elatise miinimummäär, siis tuleb temale elatist maksta miinimumsummas, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärale (ts asja 2-164769 tl 5, ts asja 2-16-1028 tl 84-85). Vastuhagi asjaolude kohaselt on hagejad AG lapsed, kes pärast vanemate abielu lahutamist elavad koos oma emaga. 07.11.2011 kohtumäärusest nr 2-11-48183 tulenevalt on kostja kohustunud maksma hagejatele elatist summas 150 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kehtivast elatise miinimumsuurusest ega taga hagejate minimaalsete vajaduste katmist. 27.04.2016 seisukohtades avaldasid hagejad, et nende ema KG asus alates 01.04.2016 tervisliku seisundi halvenemise tõttu tööle 0,5 kohaga (tl 90). 09.02.2017 vastuses avaldasid hagejad, et esitatud andmetest nähtuvalt on A.G sissetulek piisav tagamaks hagejatele ja A.G teisele kahele lapsele miinimummääras ülalpidamine. KG sai xx.xx.xxxx täisealiseks, mistõttu sellest ajast tema ülalpidamise vajadus langes ära. Lisaks soetas A.G kohtumenetluse ajal xxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx asuva korteriomandi, mille ühisomanikena kanti kinnistusraamatusse AG ja UG (tl 157-159). KOSTJA (A.G) VASTUVÄITED VASTUHAGILE AG märkis, et elatise suurendamise nõue tuleb jätta tähelepanuta, kuna olukord on käesoleval hetkel muutunud. Tsiviilasjas nr 2-11-48183 kinnitatud kompromissiga on kokku lepitud igakuine elatis 300 eurot kahe lapse peale. Seega saavad hagejad temalt vajaliku toetuse. Lisaks saab lapsi toetada hagejate seaduslik esindaja. Tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta hagejatele elatist 300 eurot, mistõttu ta palub vähendada elatise määra 65 euroni kuus, st kahe kostja peale 130 eurot kuus. Sellise elatise maksmine oleks kostjale majanduslikult teostatav. Kostja rõhutab, et tema abikaasa on lapseootel ning perekonda on sündimas varaliselt vähem kindlustatud laps PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja olukord on muutunud majanduslikult halvemaks, mistõttu ei suuda ta elatist maksta 300 euro ulatuses. Samas hagejate seadusliku esindaja olukord on sisuliselt stabiilne või muutunud paremuse suunas. Tema töömahu vähendamine ei ole tõendatud. A.G palub jätta hagejate elatise suuren-damise nõude tähelepanuta (tl 78-79). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes.

§ 436lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.

2.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. 18.01.2016 esitatud hagis nõuab AG Pärnu Maakohtu 07.11.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel oma alaealistele lastele KG ja KG ülalpidamiseks makstava elatise 150 eurot kuus vähendamist 65 euroni kuus lapse kohta. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. 24.03.2016 esitatud vastuhagis aga nõuavad KG ja KG 07.11.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel AG poolt neile makstava elatise suurendamist ja AG nende ülalpidamiseks miinimummääras elatise väljamõistmist. A.G palus jätta vastuhagi rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus AG nõuet ja seejärel lahendab KG ja KG vastuhagi.

  1. AG põhjendab oma nõuet asjaoludega, et lisaks varasematele lastele (kostjad) on ta lapsed ka uue abikaasaga - xx.xx.xxxx sündinud laps KG ja menetluse ajal xx.xx.xxxx sündinud laps KG. Seetõttu on tema väljaminekud suurenenud. Lisaks toetab ta ka oma uue abikaasa kahte last, maksab eluaset ja liisingut ega saa töömahu vähene-mise tõttu sellist palka nagu varem. Makstes kummalegi kostjale elatist 150 eurot kuus, jäävad Tsiviilasi nr 2-16-1028 tema teised lapsed kostjatest vähem kindlustatuks ja talle endale ei jää rahalisi vahendeid mõistlikuks toimetulekuks. Kohus on seisukohal ja nõustub kostjatega (KG, KG), et hageja esile toodud asjaolud ja põhjendused ei anna alust vähendada 07.11.2011 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel kostjatele makstavat elatist. 3.
  2. Seoses elatisega on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-118-12 selgitanud, et „kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materi-aalsed vahendid. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab 3

(7)vanem täitma lapse ülal-pidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt“. Vaidlust ei ole selles, et AG on xx.xx.xxxx sündinud KG ja xx.xx.xxxx sündinud K G isa. Nende laste ema on UG. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka laste sünni tõenditest (tl 4,146). Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et pärast 07.11.2011 koh-tumääruse tegemist (kompromissi kinnitamist) on hageja olukord kahe lapse sündimise tõttu muu-tunud ning muudatus on hagejale kaasa toonud täiendava ülalpidamiskohustuse (lisaks kostjatele veel kahe lapse suhtes). Sellest tulenevalt on hageja väljaminekud suurenenud. Samas ei anna aga nimetatud asjaolu iseenesest alust hageja nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei ole, et hagiavalduse esitamise ajal 18.01.2016 oli kostjal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist oma kolmele alaealisele lapsele, so kahele kostjale (KG ja KG) ning K G. Vaidlustamata asjaolu kohaselt oli hageja netopalk keskmiselt 1286 eurot kuus (tl 27). Need asjaolud loeb kohus ka tuvastatuks. Arvestades hageja 1286 eurosest keskmisest palgast maha kahele kostjale kompromissi alusel makstava elatise kokku 300 eurot, jäi hagejale järgi keskmiselt 986 eurot kuus, mis kohtu hinnangul võimaldas hagejal anda oma kolmandale lapsele KG ülalpidamist vähemalt kostjatega samal määral, so 150 eurot kuus. Sel juhul jäi hagejale veel järgi keskmiselt 836 eurot kuus. 3.
  1. Kostja KG on sündinud xx.xx.xxxx. Seega sai KG menetluse ajal, so xx.xx.xxxx, täisealiseks. Sellest ajast langes ära hageja kohustus anda KG elatist kompromissi alusel. Seega perioodil xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx oli hagejal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist vaid kahele lapsele (KG, KG). Hageja x KG sündis xx.xx.xxxx ja sellest ajast alates oli hagejal taas kohustus anda ülalpidamist kolmele lapsele (KG, KG, KG). Hageja 21.11.2016 esitatud tõendi (tl 145) kohaselt oli tema netotöötasu perioodil aprill 2016 – september 2016 kokku 6994,72 eurot, so keskmiselt 1165,78 eurot kuus. Eeltuvastatust väiksema sissetuleku saamist A.G ei väitnud ega ka tõendanud. Eeltuvastatut arvestades on kohus seisukohal, et hageja sissetulek võimaldab tal jätkuvalt anda oma kolmele alaealisele lapsele ülalpidamist võrdselt, so vähemalt 150 eurot kuus. Seejuures jääb hagejale endale muudeks kuludeks veel keskmiselt 715 (1165 - 450) eurot. Kohtu hinnangul on hagejale jääv rahasumma piisav tema enda mõistlike vajaduste katmiseks. Juhul kui hageja leiab, et tema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda tal pidada kõiki lapsi ühetaoliselt ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab ta oma vajadusi piirama. 3.
  2. Hageja väide, et ta toetab oma uue abikaasa kahte last (hageja väitel kasulast) on iseenesest kiiduväärt, kuid samas pole see mõjuv põhjus, mis annab aluse vähendada kostjatele makstava elatise suurust. Hageja ei ole esitanud asjaolusid ega ka tõendanud, et tal on seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist ka oma praeguse abikaasa nendele lastele, kes pole tema lapsed. 3.
  3. Üldsõnaline, asjaoludega sisustamata ja tõendamata on hageja väide, et tema teised lapsed on vähem kindlustatud kui kostjad. Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-16 selgitanud, et vanemal kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, tuleb esile tuua millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise Tsiviilasi nr 2-16-1028 kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Vaatamata kohtu sellekohasele selgitusele ja hagejale antud võimalusele esitada andmed hageja teiste laste vajaduste ja nende vajaduste rahuldamise võimaluste kohta, muu hulgas nende laste ema panuse kohta laste ülalpidamisse (tl 148), hageja seda ei teinud. 04.04.2016 menetlusdokumendis (tl 58) märkis hageja, et tema abikaasa UG saab peretoetust kõigest 138,35 eu-rot ning 23.01.2017 täiendavas seisukohas, et tema abikaasa on kodune ning saab alates 17.
  4. 2017 emapalka, mis kestab kuni 27.03.2018 (tl 151). Emapalga rahalist suurust hageja välja ei ole toonud. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid, millest nähtuks, kui suures ulatuses tema ise oma teiste laste vajadusi katab. Seega ei ole hageja teinud kohtu jaoks usutavaks väidet, et 4
(7)tema tei-sed lapsed jäävad kostjatele kompromissis kokkulepitud elatise maksmisel vähem kindlustatuks.

§ 230

lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tugi-nevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja nõue kompromissi alusel kostjatele makstava elatise vähendamiseks 65 euroni kuus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

  1. 24.03.2016 esitatud vastuhagis palusid KG ja KG (hagejad) Pärnu Maakohtu 07.11.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel AG (kostja) poolt neile makstava elatise suurendamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrani. Vastuhagi põhjenduste kohaselt on alates 01.01.2016 alaealise lapse elatise miinimum-määr 215 eurot kuus. Seega on kompromissi alusel makstav elatis oluliselt väiksem kehtivast elatise miinimumsuurusest ega taga isegi hagejate minimaalsete vajaduste katmist. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu 07.11.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-48183 kinnitatud kompromissi alusel on kostjal kohustus maksta oma alaealistele lastele KG ja K G kummalegi ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud (ts asja 216-4769 tl 12-13). Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 selgitanud, et “kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused”. Samas on Riigikohus leidnud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 koha-selt kuutasu alammäär alates 1.jaanuarist 2016 oli 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.jaanuarist 2017 on 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Seega on elatise minimaalmäär alates 01.01.2016 - 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 - 235 eurot kuus. Kuna kompromissi alusel hagejatele makstav elatis on väiksem PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miini-mummäärast, on hagejad õigustatud nõudma kompromissis sisalduva elatise suurendamist. 4.
  2. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et KG ja KG on AG ja KG alaealised lapsed (KG sai täisealiseks menetluse ajal, 23.08.2016). Vaidlust pole ka selles, et hagejate vanemad elavad eraldi ning KG ja KG elavad ema juures. Nimetatud asjaolud on ka tõendatud (ts asja 2-16-4769 tl 8-9 ). Eeltoodu tähendab, et AG on hagejate KG ja KG vanem ning sellest tulenevalt kohustatud andma oma alaealistele lastele elatist. Alaealised lapsed omakorda on õigustatud saama oma vanemalt (isalt) ülalpidamist. 4.
  3. Hagejad palusid 24.03.2016 esitatud vastuhagis (täiendatud 26.04.2016) suurendada A.Gu poolt Pärnu Maakohtu 07.11.2011 määrusega 2-11-48183 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud igakuist elatist 150 eurot kummalegi ning mõista A.G hagejate ülalpidamiseks välja elatis 215 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks palus KG juhul kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast, mõista talle elatist ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse keh-testatud kuupalga alammäärale. Tsiviilasi nr 2-16-1028 Kuna hagejad on nõudnud elatise väljamõistmist miinimumsummas, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, ei pea nad oma vajadusi põhjendama ega ka tõendama. 4.
  4. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlust ei ole, et hagiavalduse esitamise aja seisuga (24.03.2016) ei olnud A.G maksnud hagejate ema pangakontole hagejate ülalpidamiseks elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. A.G vastuväite kohaselt ei ole hagejate põhjendus, et elatis tuleks viia Vabariigi Valitsuse alammääraga kooskõlla, piisav põhjendus elatise suurendamiseks. 5

(7)Kostja sisulised vastuväited elatise suurendamisele on analoogsed tema poolt esitatud elatise vähendamise nõude aluseks olevate põhjendustega - muutunud on majanduslik olukord (töötasu on vähenenud) ning perekondlik olukord (pärast kompromissi sõlmimist on sündinud kaks last), mistõttu ei ole tal võimalik maksta hagejatele isegi kompromissis kokkulepitud elatist. Võimalik oleks maksta 65 eurot kuus. A.G väitis, et tema teised lapsed jääksid hagejatest varaliselt vähem kindlustatuks. Kohtu hinnangul ei põhista kostja vastuväited kompromissijärgse elatise suurendamata jätmist ega ka elatise miinimummääras välja mõistmata jätmist. 4.
  1. Vastavalt PKS § 102 lg-le 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus on käesoleva otsuse punktis 3 tuvastanud, et hagiavalduse esitamise ajal 18.01.2016 oli A.Gl seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist kolmele alaealisele lapsele (KG, KG s, K G); et alates xx.xx.xxxx xx.xx.xxxx oli A.G’ kohustus anda ülalpidamist vaid kahele lapsele (KG, KG) ning et alates xx.xx.xxxx on A.G kohustus anda elatist taas kolmele lapsele (KG, KG ja xx.xx.xxxx sündinud KG). Samuti on kohus otsuse punktis 3 tuvastanud, et hageja netopalk oli enne hagi esitamist keskmiselt 1286 eurot kuus; perioodil 01.12.2015 – 31.05.2016 keskmiselt 1198,68 eurot kuus ja perioodil aprill 2016 – september 2016 keskmiselt 1165,78 eurot kuus. Viimasest väiksema sissetuleku saamist ei ole A.G väitnud ega tõendanud. 4.
  2. Hagejad nõuavad miinimummääras elatist alates 01.04.2016 kuni täisealiseks saamiseni. Elatise miinimummäär alates 01.01.2016 oli 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 - 235 eurot kuus. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli A.G sissetulek perioodil aprill kuni september 2016 kesk-miselt 1165,78 eurot kuus. Perioodil 01.04.2016 –xx.xx.xxxx oli hagejal kohustus anda ülal-pidamist kolmele lapsele. Andes kolmele lapsele võrdselt elatist miinimummääras, so 215 eurot, jääks kostjal järgi vähemalt 520 eurot (1165,78 – 645). Perioodil xx.x.xxxx-xx.xx.2xxxx oli hagejal kohustus anda elatist kahele lapsele. Andes kahele lapsele võrdselt elatist miinimummääras, so 215 eurot, jääks kostjal järgi vähemalt 735 eurot (1165,78 –430). Alates xx.xx.xxx on kostjal kohustus anda ülalpidamist kolmele lapsele. Andes kolmele lapsele elatist miinimummääras (alates 01.01.2017 - 235 eurot), jääks kostjal järgi vähemalt 460 eurot. Seega, andes hagejatele ja oma teistele lastele võrdselt miinimummääras elatist, jääks kostjale enda vajaduste katteks tunduvalt rohkem rahalisi vahendeid võrreldes laste ülalpidamiseks antavaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja sissetulek võimaldab tal anda kõigile lastele võrdselt ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
  3. PKS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud muu hulgas sellel, et tema teised lapsed jäävad hagejatest vähem kindlustatuks. Kohus on käesoleva otsuse punktis 3 juba põhjendanud, miks ei ole võimalik kostja sellekohase vastuväitega arvestada. Olukorras, kus kostja ei ole laste ebavõrdsele olukorrale tuginedes esile toonud, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võima-lused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse, ei ole kohtul võimalik ka laste varalist olukorda võrrelda ega tuvastada, kas kostja teised lapsed jäävad või ei Tsiviilasi nr 2-16-1028 jää hagejatega võrreldes vähem kindlustatuks. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et ei esine asjaolusid kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.
  4. Hageja KG palus mõista kostjalt välja enda ülalpidamiseks elatis 215 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni täisealiseks saamiseni. KG sai täisealiseks xx.xx.xxxx. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus KG hagi ja mõistab kostjalt tema kasuks välja elatise 215 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni x K täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
  5. Hageja KG palus AG mõista enda ülalpidamiseks välja elatis 215 eurot kuus alates 01.04.2016 6
(7)kuni täisealiseks saamiseni ning juhul kui väljamõistetud elatis osutub väiksemaks kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär, tuleb elatist maksta miini-mumsummas, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alam-määrale. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöör-dumist

§ 459

lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja KG on õigustatud soovima elatise väljamõistmist tema poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Puuduvad asjaolud, mis välistaksid elatise väljamõistmise muutuva suurusena sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus KG hagi ja mõistab AG oma alaealise lapse K G ülalpidamiseks välja elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, alates 01.04.2016 kuni x K täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. 8.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et kohus jättis AG hagi rahuldamata ning rahuldas täielikult KG ja KG vastuhagi A.G vastu, jagab kohus poolte menetluskulud täies ulatuses AG kanda. 8.1. KG ja KG menetluskuluks on vastavalt menetluskulude nime-kirjale ja selle täiendusele lepingulise esindaja kulu 1091.75 eurot (koos käibemaksuga). KG ja KG kinnitavad, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Poole esindaja kulu on menetluskulu (

§ 138lg 1, § 144 p 1).

KG ja KG esindaja on kulutanud aega õigusabi osutamiseks kokku 11 tundi ja 49 minutit, sellest tutvumine A.G hagiavalduse ja lisadega, positsioonide kujun-damine, vastuse koostamine 3 t 1 min, positsioonide kujundamine ja vastuhagi koostamine 1 t 55 min, tutvumine hageja seisukohaga kostjate 23.03.2016 vastusele, positsioonide kujundamine, vastuse koostamine A.G 04.04.2016 seisukohale 2 t 59 min, tutvumine kostja seisuko-haga hagejate vastuhagile, positsioonide kujundamine, seisukoha koostamine kostja 22.04.2016 seisukohale, taotluse koostamine 1 t 33 min, tutvumine A.G 05.05.2016 vastusega 10 min, tutvumine 26.10.2016 kohtukirjaga 5 min, tutvumine A.G 21.11.2016 taotlusega, tutvumine tõenditega 10 min, tutvumine 10.01.2017 kohtukirjaga 6 min, tutvumine A.G 23.01.2017 täiendava seisukohaga, positsioonide kujundamine, vastuse koostamine, taotluse koostamine 1 t 50 min. Kulutatud aeg õigustoimingutele on menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti arvestades põhjendatud. Õigusabi osutamise tunnihind on mõistlik. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjate/hagejate lepingulise esindaja kulu 1091.75 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb AG välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus KG ja KG taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.