) § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 tulenevalt võib kohus elatise mõista välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Eeltoodu alusel kohus muudab tsiviilasjas nr 2-12-14588 Pärnu Maakohtu 17.04.2013.a kohtumäärusega kinnitatud kompromisslepingus kokkulepitud elatise suurust ja mõistab PKS § 97 p 1 ja § 101 lg 1 ja 2 alusel kostjalt alates hagi esitamisest s.o 19.02.2016.a välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 215 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Kostja on igakuiselt tasunud 170.- €. Sellest tulenevalt tuleb lugeda ülalpidamiskohustus J. J.i poolt täidetuks perioodil 19.02.2016.a. kuni 31.03.2016.a. summas 234.46 € ning J. J.ilt kuulub perioodil 19.02.2016.a. kuni 31.03.2016.a. väljamõistmisele 62.05 € ning alates 01.04.2016.a. igakuiselt 215 (kakssada viisteist) eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatusraha miinimummääras, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xx xx xxxx.a. 4.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Kohus arvestades, et kuivõrd rahalised vahendid tuleb suunata eelkõige lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks, siis kohus ei pea ka mõistlikuks elatiseasjas menetluskulude väljamõistmist elatise maksmiseks kohustatud isikult. Kohus jätab eelpool märgitu alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.