2-16-1936/11

2-16-1936 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11.aprillil 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-1936 Tsiviilasi KA hagi KA vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: KA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx esindajad xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: TT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post: x Hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur Kostja: KA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post: x Hagihind 1935 eurot Kohtuistungi aeg 21.03.2015 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Välja mõista KA KA ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 05.02.2015 kuni 04.02.2016 summas 1163.50 eurot. 3.Välja mõista KA KA ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 05.02.2016 kuni KA täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
3. Elatis kanda TT pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-1936 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle 2-16-1936 selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt üks aasta enne elatishagi kohtule esitamist arvestades nõutud elatisest maha kostja poolt igakuuliselt tasutud 100 eurot. Nõuet põhjendab hageja sellega, et laps elab hageja seadusliku esindajaga, samal ajal, kui kostja järjepidevalt lapse kasvatamisest osa ei võta ning täidab ka lapse ülalpidamiskohustust üksnes osaliselt. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et osaleb lapse kasvatamises. Samuti osaleb ta lapse ülalpidamiskulude kandmises, kuna lisaks igakuisele ülekandele on ta vastavalt kokkuleppele lapse emaga tasunud lapse emale ülalpidamiskulusid sularahas või ostnud lapsele vajalikke esemeid. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2015 on 195 eurot ja alates 01.01.2016 on 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ning arvestada tuleb kostja poolt igakuuliselt makstud 100 euroga, mille võrra on elatise nõue igakuuliselt väiksem.
6. Kostja on väitnud, et täitis lapse ülalpidamiskohustust vastavalt tema ja lapse ema kokkuleppele, s.o. 100 eurot ülekandena ja ülejäänud sularahas või lapsele vajaliku muretsemise näol. Hageja seaduslik esindaja on sellise kokkuleppe olemasolu eitanud ning kostja ülalpidamiskohustuse täitmist tõendavad üksnes pangaülekanded (tl 38). Seega ei ole kostja väited elatise maksmise kohta seaduses sätestatud määras leidnud tõendamist. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb poole, sh kostja, kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited.
7. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõudnud tagasiulatuvat elatist alates 01.02.2015 ning kuigi kostja on leidnud, et tagasiulatuv elatise nõue tuleb igal juhul jätta rahuldamata, ei ole ta oma vastuväidet sisuliselt põhjendanud. Puuduvad tõendid, et tagasiulatuv nõue oleks kostja jaoks ebamõistlikult koormav, 2 2-16-1936 kostja on töövõimeline ning töötab. Kuna hagi on esitatud 05.02.2016, tuleb § 108 alusel tagasiulatuvat nõuet arvestada alates 05.02.2015 kuni 04.02.2016 summas 1163.50 eurot järgmise arvestuse alusel: (05.02.-04.12.2015, so 10 kuud x 95=950 eurot) + (05.12-31.12.2015, so 27 päeva x 3.06=82.62 eurot) + (01.01.- 31.01.2016, so 1 kuu x 115=115 eurot) + 01.-04.02.2016, so 4 päeva x 3.97=15.88 eurot). Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3