) § 361 lg 1 alusel kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (
Kuna hageja on kohtule esitanud hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse, tuleb peatatud menetlus uuendada.
lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
ÜS § 26 lg 2 ja
lg 2 sätestatust tulenevalt ei ole registrist kustutatud äriühingul õigusvõimet ega tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet.
lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kuna kostjaks olnud juriidiline isik on registrist kustutamisega lõppenud õigusjärglaseta ning see annab iseseisva aluse menetluse lõpetamiseks, puudub kostja, kellele dokumente kätte toimetada, siis kohus ei toimeta enne tsiviilasjas menetluse lõpetamist kostjale kätte hageja avaldust hagist loobumiseks. Avaldusest loobumine ei riku olulist avalikku huvi (
Eeltoodu alusel kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda.
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu 200 eurot.
lg 2 p-st 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.