Obsah (8)

§ 271§ 100§ 101§ 335§ 292§ 115§ 132§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei ka

§ 271

sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus tuvastab, et poolte vahel oli 01.12.2017 sõlmitud eluruumi üürileping, mille alusel kostja üüris hagejalt eluruumi asukohaga Paju 5 – 13, Pärnu linn. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 01.12.2018. Kohus tuvastab eelnimetatud asjaolud kohtule esitatud üürilepingu alusel (tl 12 – 12 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmitud leping on üürileping. 18.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.Kohus tuvastab, et vastavalt üürilepingu p-le 4.2 oli igakuise üüri suurus 450 eurot, mis tuli tasuda iga kuu 15. kuupäevaks (tl 12). Hageja on esitanud kostja vastu üüri tasumise nõude perioodi juuni kuni november (k.a) 2018 eest, s.o 6 kuu eest. 6*450 eurot on 2700 eurot. Kostja on avaldanud, et ta on nõus maksma üüri 4 kuu eest summas 1800 eurot. Samas ei ole kostja esitanud kohtule asjaolusid selle kohta, et üürileping oleks lõppenud varem, kui kirjalikus üürilepingus kokku lepitud tähtaeg, s.o 01.12.2018 või et ta oleks hagejale tasunud osaliselt üüri perioodi juuni kuni november 2018 eest või et tal on õigus mingis osas keelduda üüri maksmisest. Hageja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte, millelt nähtub, et kostja on hagejale tasunud üüri kokku 6 kuu eest, s.o 2700 eurot (tl 25). Arvestades asjaolu, et üürileping kehtis 12 kuud, siis on kostjal hagejale tasumata 6 kuu eest, s.o 2700 eurot. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat üüri tasumise kohustust.

§ 101

lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.

§ 335

sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja väitis, et kostja andis hagejale üüritud eluruumi valduse tagasi 15.12.2018, tagastades hagejale võtmed, s.o hiljem kui pooled üürilepingus kokku lepitud tähtaeg. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Asjaolu, et kostja võis sellel perioodil eluruumis enam mitte sees elada, ei tähenda, et ta oleks valduse hagejale tagastanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja

§ 335alusel esitatud nõue põhjendatud.

Hageja on arvestanud perioodi 01.12.2018 – 15.12.2018 eest üüri üürilepingu alusel 450 eurot/2=225 eurot, mille kohta on hageja väljastanud arve nr 12 (tl 24). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et nimetatud arve on tasumata. Samuti ei nähtu arve tasumist hageja esitatud pangakonto väljavõttest (tl 25). 4 2-19-9856 20.

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus tuvastab, et pooled leppisid üürilepingu p-s 4.3 kokku, et lisaks üürile tasub kostja haldus- ja kommunaalteenuste (veevarustuse- ja kanalisatsiooni, prügiveoteenuste, koristusteenuste, elektrienergia, hooldustasu, soojavarustuseks vajaliku soojusenergia ja teised, mis on märgitud vastavalt eluruumi haldaja arvel, v.a kulud, mis on seotud investeerimisega korteriomandisse) eest vastavalt eluruumi haldaja (või korteriühistu) poolt esitatud arvetele. Haldus- ja kommunaalteenuste tasu makstakse täielikult vastavalt arvele KÜ Pärnu Paju 5 arvele. Kostja on tunnustanud hageja kommunaalkulude nõuet summas 664,31 eurot, s.o võlg, mis on kajastatud KÜ Pärnu Paju 5 arvel nr 180728, mis on esitatud detsembri 2018 perioodi eest (tl 26). Kohus tuvastab, et arvelt nähtub lisaks eeltoodud võlgnevusele detsembri 2018 kommunaalkulude summa 165,14 eurot. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja tagastas korteri valduse 15.12.2018, siis on põhjendatud hageja nõue kommunaalkulude hüvitamiseks detsembrikuu eest esitatud arvest pooles ulatuses, s.o 165,14/2=82,57 eurot.

1. Kohus tuvastab, et vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-le 4.3 oli kostja kohustatud teatama iga kuu
2. kuupäevaks veearvestite näidud eluruumi haldajale emailiga nommvilja@gmail.com (tl 12). Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja veearvestite näite ei edastanud ja KÜ koostas arveid vee tarbimise osas arvestuslikult. Kohus tuvastab, et kohtule esitatud maksekorralduse alusel, et 11.03.2019 tasus hageja KÜ-le Pärnu Paju 5 130,92 eurot selgitusega „Marjo Johanna Masterova maksmata vesi“. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta rikkus kohustust veenäitude esitamiseks. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et veenäitude esitamata jätmise tõttu tekkis võlgnevus tegeliku tarbimise järgi summas 130,92 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on nimetatud ulatuses põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Kohus tuvastab, et pooled leppisid üürilepingu p-s 4.
4. kokku, et üürnik on kohustatud kasutama eluruumi heaperemehelikult vastavalt selle otstarbele ja headest tavadest lähtuvalt (tl 12). Sama lepingu p-s 4.5 kokku, et lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel on kostja kohustatud tagastama eluruumi samas seisundis, milles ta selle sai, arvestades kasutamisest tingitud normaalset kulumist ja amortisatsiooni (tl 12 pöördel). Kohus on seisukohal, et kostja on üürilepingu p-i 4.
5. ja 4.5 rikkunud. Kohus tuvastab hageja poolt esitatud fotode alusel, et enne eluruumi kostja kasutusse andmist oli eluruum puhas ja värske välimusega (tl 71 – 92). Nimetatut kinnitab ka üürilepingu p-s 4.
6. sisalduv punkt selle kohta, et korteris on teostatud täies ulatuses remont. Kohus tuvastab hageja poolt kohtule esitatud fotode (tl 93 – 100) ja Kuldar Kochi seletuskirja (tl 101 – 102) alusel, et pärast eluruumi valduse tagastamist kostja poolt, oli eluruum tavapärast kulumist ületavate kahjustustega – korteris oli ebameeldiv lõhn ja korterist olid eemaldamata koerakarvad. Korter oli koristamata, mustus pindadesse ja mööblisse kinni jäänud. Kapiuksed ja tööpinnad olid määrdunud. Valamukapil uks eest ära. Nõud olid mustad, külmkapp oli koristamata, samuti pliid, ahi ja põrandad. Elutoa diivan oli koertekarvu täis, seinad plekilised ja kriibitud. Magamistoas oli voodi katki seinad rikutud ja põrand määrdunud. Pesuruumid ja saun määrdunud. Teisele korrusele viiv trepp oli koerakarvu täis. Korter vajas suurpuhastust. Elutoa põrand oli plekiline, millede eemaldamiseks soovitas puhastusfirma hagejal kasutada pleegitust. Kostja ei ole 5 2-19-9856 eelnimetatud tõenditele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole selliste kahjustustega, mille eest kostja ei vastuta. Hageja on esitanud kostja vastu nõude suurpuhastuse ja põranda pleegituse kulude hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et olemuslikult on tegemist kahjunõudega.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ei ole tekitatud kahjustustele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta kahju eest ei vastuta või tal oleks õigus keelduda kahju hüvitamisest. Hageja on esitanud eluruumi puhastuse eest Laverna Puhastustööde OÜ arve nr 190400 summas 462 eurot (tl 30). Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et tegemist ei ole mõistliku tasuga koristuse eest. Arve aluseks on hinnapakkumine (tl 29), millest nähtub, et koristustööd on hõlmanud põrandate puhastamist, mööblilt tolmu võtmist ja pesemist, mööbli puhastust, sauna puhastust ja desinfitseerimist, köögi suurpuhastust ja akende pesu. Kohus on seisukohal, et puhastusteenuse kulu hüvitamine kostja poolt on põhjendatud ja hageja hagi tuleb selles osas rahuldada. Samadel alustel on kohtu hinnangul põhjendatud elutoa põranda pleegitusele tehtud kulutused 709,20 eurot (tl 33). Hageja on taotlenud summade hüvitamist ilma käibemaksuta. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele kokku 976 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja hagi 5 tooli asendamiseks tehtud kulu osas ei ole põhjendatud. Nimetatud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode ja Kuldar Kochi seletuskirja alusel, et eluruumis oli 5 nahktooli, mis olid katkised ja nendel olnud nahk lemmikloomade poolt rikutud. Hageja nõude aluseks on lisaks

§ 115

lg-le 1

§ 132

, mis sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kostja on avaldanud, et tegemist oli pigem väheväärtuslike toolidega. Tulenevalt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormuse jagunemise põhimõttest (kumbki pool peab tõendama oma väiteid) oli hageja kohustus tõendada 5 tooli väärtuse enne nende kahjustumist. Hageja on küll esitanud pildid toolidest, kuid nende alusel ei ole võimalik kohtul toolide väärtust tuvastada. Eeltoodu alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas uute toolide soetamiseks kulunud raha kokku 266,67 eurot ilma käibemaksuta (tl 32), s.o 53,33 eurot 1 tooli kohta, oli uue samaväärse asja soetamiseks tehtud mõistlike kulutustega. Kuna hageja on soovinud kahju hüvitamise nõuet tasaarvestada kostja poolt tasutud tagatisrahaga summas 450 eurot, siis on lõplik kahjuhüvitise suurus, mis kostjal hagejale hüvitada tuleb 976 – 450=526 eurot. 23. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastab, et pooled leppisid üürilepingu p-s 5.3 üüri ja kommunaalkulude 6 2-19-9856 tasumisega viivitamise eest kokku viivisemääras 0,15%. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,1%. Kohtu hinnangul on hagejal õigus otsustada viivise nõude esitamises lepingus kokkulepitust väiksemas määras. Hageja on viivist arvestanud üürivõlgnevuselt kokku summas 3802,8 eurot alates 26.01.

1. Nimetatud päevast kuni hagiavalduse esitamise päevani, s.o 28.06.2019 on 151 päeva. 0,1% 3802,8 eurolt on 3,8 eurot. Seega on viivis hagiavalduse esitamise seisuga 151*3,8=573,8 eurot. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, siis mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 29.06.2019 summalt 3802,8 eurot määraga 0,1% kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 95,97 % ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 95,97 % ulatuses kostja kanda ja 4,03 % ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4. Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel kokku summas 450 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagiavalduse esitamisel.
5. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
6. Vastavalt hageja 20.01.2020 esitatud menetluskulude nimekirjale koosnevad hageja menetluskulud lisaks tasutud riigilõivule ka kulutustest õigusabile kokku 1755 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja lepinguline esindaja on antud asjas osutanud õigusabi ajakuluga kokku 19,5 tundi hinnaga 90 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja on juriidiline isik ning ta kinnitab, et on käibemaksukohustuslane. Seega taotleb hageja õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 90 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. 7 2-19-9856 Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 05.07.2019 arvele nr 104 kulunud õigussuhte analüüsile, kliendi positsiooni kujundamisele, hagiavalduse koostamisele ning koos lisadega kohtule edastamisele kokku 8 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingute ajakulu kokku 8 tundi on põhjendamatult suur. Hagiavalduse aluseks olevate materjalidega esmatutvumine ja analüüsimine ning kliendiga koostöös menetlustaktika kujundamine on küll aja- ja töömahukas osa menetluses, kuid kliendi poolt esitatud hagiavaldus ja nõude aluseks olevad tõendid antud menetluses ei ole niivõrd mahukad ega keerukad ega hõlmanud endas keerukaid õiguslikke konstruktsioone, seega kohus vähendab eeltoodud toimingutele kulunud aega 1,5 tunni ulatuses ja leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 6,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 31.10.2019 arvele nr 141 kulunud 03.10.2019 eelistungiks ettevalmistamisele 1 tund. Kohus on seisukohal, et nimetatud ajakulu on põhjendatud, vaatamata asjaolule, et eelistung kostja haiguse tõttu ära jäi, kuid hageja esindaja valmistus istungiks ette vajaliku hoolsusega ja sai istungi ärajäämisest teada alles istungi toimuma pidamise päeval. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 29.11.2019 arvele nr 160 kulunud ettevalmistusele 19.11.2019 eelistungiks ja esinduseks eelistungil ning ettevalmistusele kohtunõude täitmiseks kokku 2,5 tundi ning vastavalt 13.12.2019 arvele nr 170 kulunud vastuse kohtunõudele ja taotluse koostamisele ning koos lisadega kohtule edastamisele 4,5 tundi. Kohus on seisukohal, et nimetatud ajakulu kokku 7 tundi on põhjendamatult suur. Kohtu eelistung kestis vaid 25 minutit, seega on ettevalmistuse ja istungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku mitte enam kui 1,5 tundi; kohtunõudele 2-leheküljelise sisulise osaga 05.12.2019 vastuse koostamisele ja koos lisadega kohtule edastamisele ei saanud kuluda enam kui 2,5 tundi, seega on arvetel nr 160 ja 170 kajastatud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 4 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal vastavalt 20.01.2020 arvele nr 2 kulunud hageja 20.01.2020 menetlusdokumendi koostamisele ja kohtule edastamisele 3,5 tundi. Vastavalt tsiviilasja toimiku materjalidele edastas hageja esindaja 20.01.2020 kohtule hageja lõplikud seisukohad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-19-
7. Kohus on seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise eest hageja lepingulise esindaja kulu ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele osas, mis puudutab kulu menetluskulude nimekirja koostamisele ja menetluskulusid puudutavate tõendite edastamisele kohtusse. Menetlusdokument on kokku 4-leheküljelise sisulise osaga, millest pool on hageja lõplikud seisukohad ning pool on menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Kuna menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Selline on ka kohtupraktika - RKL 3-2-1-4-15 p
8. Eeltoodu alusel kohus vähendab 20.01.2020 menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 1,5 tunni ulatuses ja loeb vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
9. Eeltoodu alusel on hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisele olnud vajalik kokku 13,5 tunni ulatuses summas 1215 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades vaidluse sisu, asja mahtu ja keerukust ning asjas toimunud ühte kohtuistungit, on hageja lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud.
10. Kokku määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 1665 eurot (s.o 1215 eurot lepingulise esindaja kulud ja 450 eurot riigilõiv). Kuivõrd 8 2-19-9856 kohus jättis hageja menetluskulud 95,97 % ulatuses kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1597,90 eurot. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega ka vastust hageja menetluskulude nimekirjale esitanud.
11. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Tsiviilasja hind TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kostja nõuete tulemusena kujunes vastuhagiga taotletavate põhinõuete lõplikuks summaks 5338,07 eurot. Viivis ühe aasta eest arvestatuna 3802,8 eurolt (hageja taotlus) määraga 0,1%, on 1273.94 eurot. Seega on hagi hind 6612,91 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 9