lg 1, kuid kohtule teadaolevalt asjas kulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KIRJELDAV OSA
) § 322 lg-le 1, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte tema rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil Xxxxxxxxxxxx 01.07.2019. Hagimaterjalid võttis vastu kostja seadusliku esindaja M.K. 16- aastane tütar A.-L.K.. Kohus loeb dokumendid M.K.le kätte toimetatuks 15.07.2019. Kostja seadsulik esindaja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 5.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg-le 2 eeldatakse
lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. 6. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on hagiavalduses esitatud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutanud asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suuruse muutmise hagi aluseks saab olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused muutunud, Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär muutunud või on vanema võimalused muutunud.
lg 2 järgi saab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Perekonnaseadus (PKS) § 102 lg 2 sätestab asjaolud, mil kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Nimetatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, seda on laiendanud nii Riigikohus, samuti kui esineb mõni muu mõjuv põhjus, mille tõttu tuleb elatist vähendada. 7. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Antud juhul on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel asjaolu, et kostja ei ela enam alates 15.11 2018 kostja seadusliku esindajaga, vaid hageja juures, kes annab kostjale ülalpidamist vahetult ja seetõttu on ära langenud asjaolud, mis annaksid põhjuse lähtuda Pärnu Maakohtu otsusega nr 2-17-5346 välja mõistetud elatise suurusest. Seega on põhjendatud hageja nõue vähendada 15.06.2017 kohtuotsusega 3 2-19-9756 tsiviilasjas nr 2-17-5346 väljamõistetud elatise suurust ühe euroni kuus kuni lapse B.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxx. a. Menetluskulud 8.
Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei ole kandnud menetluskulusid seoses käesoleva kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.