Obsah (15)

§ 390§ 178§ 187§ 428§ 429§ 432§ 386§ 388§ 391§ 150§ 173§ 168§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2019, Pärnu, Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8324 Tsiviilasi U. R

§ 390lg 1, § 433 lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U. R. (hageja) esitas 31.05.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale hagiavalduse T. P. (kostja) vastu üüritud asja halvendamise eest kahju hüvitamise ja viivise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Harju Maakohus 05.06.2019 määrusega (jõustus 21.06.2019) keeldus hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse menetlusse võtmisest ning saatis asja materjalid kohtualluvuse alusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus võttis 28.06.2019 määrusega hagi ja hagi tagamise taotluse menetlusse, rahuldas hagi tagamise ja seadis kinnistusraamatus kostjale kuuluvale xxxxxxxx kinnistule asukohaga xxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 15000 eurot.
2. Kostja 21.08.2019 vastuses hagile nõudeid ei tunnistanud ja vaidles neile täielikult vastu. Kostja taotles aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist.
3. Hageja esitas 20.09.2019 avalduse hagist loobumiseks, hagi tagamise tühistamiseks ja palus tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot.
4. Kostja nõustus 27.09.2019 menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, esitas menetluskulude nimekirja ning palus enda menetluskulud summas 1008 eurot jätta hageja kanda. Kostja taotles, et kohus määraks, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5. Hageja esitas 01.10.2019 kostja menetluskuludele vastuväite. Kostja on seisukohal, et enamus märgitud õigusabikulusid ei olnud asja lahendamisel põhjendatud ega vajalikud ning need ei vasta käesoleva tsiviilasja olemusele, keerukusele, mahule sh asjas kostja poolt teostatud menetlustoimingute hulgale. Kostja õigusabina ei saa arvestada kostja esindaja märgitud toiminguid - kohtumine kliendiga asjaolude arutamiseks - 1 h, hagi tagamise taotluse (6 lk ja 10 lisa) analüüs ning õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs. Kostja esindaja on sisulise õigusabina kohtule Tsiviilasi nr 2-19-8324 esitanud ainult lühikese (sisuliselt 1,5 lehel) vastuse, milles palub tuvastada hageja nõude aegumine ja teha asjas vaheotsus. Hagi aegumise järeldusele tulemine ja vastuse koostamine ei tohiks vandeadvokaadil üle 1 tunni aega võtta. Hageja on seisukohal, et töötunnihind 140 €, millele lisandub käibemaks, on ka tavapärasest suurem õigusabi töötunnihind. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine

§ 429lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

7.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Käesolevas asjas kohus 28.06.2019 määrusega hagi tagamise abinõuna seadis kinnistusraamatus kostjale kuuluvale xxxxxxxx kinnistule asukohaga xxxx xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 15000 eurot. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpetatakse, tuleb hagi tagamine tühistada. Kohus selgitab kostjale, et

§ 388

lg 6 kohaselt hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist. Seega juhul, kui kostja soovib, et kohtulik hüpoteek kinnistusraamatust kustutatakse, tuleb kostjal endal esitada vastav taotlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 8. Hageja on 31.05.2019 tasunud hagi tagamise taotluselt tagatise summas 750,00 eurot. Kohus selgitab hagejale, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool või kolmas isik ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul

§ 391lõikes 1 nimetatud ajast alates.

9. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel 31.05.2019 riigilõivu 650,00 eurot, millest 600 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 2506) ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 2508). Tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 2 ja lg-st 4 tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas menetluses on kohus hagi tagamise taotluse lahendanud, mistõttu sellelt menetlustoimingult tasutud riigilõivu tagastamist ei toimu. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 300 eurot. 10.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja hagist loobumine seotud kostja poolt nõude rahuldamisega. Seega kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

11.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasi nr 2-19-8324 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks esindajale kantud õigusabikulud 6 töötunni eest summas 1008 eurot (6 x 168 €/tund koos käibemaksuga). 12.

§ 175

lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoha järgi tuleb menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostjat esindab menetluses vandeadvokaat. Riigikohus on vandeadvokaadist esindaja korral varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
7. oktoobri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (
9. aprilli
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15) ja ka 140 eurot ilma käibemaksuta (
11. november
12. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 27). Kohtu hinnangul ei ületa kostja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
13. Kostja taotluse kohaselt on tema lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu 6 tundi, mis koosneb kohtumisest kliendiga asjaolude arutamiseks 1 tund ning hagiavalduse (7 lk ja 11 lisa) ja hagi tagamise taotluse (6 lk ja 10 lisa) analüüsist, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüsist, kostja vastuse ning aegumise vaheotsuse taotluse koostamisest 5 tundi. Kohus nõustub hageja vastuväidetega kostja esindaja ajakulule osaliselt. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtumist kliendiga asjaolude arutamiseks ei saa arvestada õigusabina. Asjaolude väljaselgitamine on vajalik toiming, kuid ilmselgelt ei ole käesolevas asjas arvestades asja olemust põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohus on seisukohal, et asjaolude väljaselgitamiseks kliendiga kohtumiseks, on piisav 0,5 tundi. Arvestades seda, et kostja on vastuses hagile esitanud hagi osas üldised kõikehõlmavad vastuväited ning sisuliselt esitanud põhjendused nõude aegumise taotlusele, on kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud kostja esindaja kulu 336 eurot (s.o 2 tundi x 140 eurot + 20% käibemaks). Kuna kostja on menetluskulude nimekirjas viidanud hagi ja hagi taotluse lisadele, kohus märgib, et suur osa lisades on pildimaterjal, millega tutvumine ei ole ajamahukas. Kostja on

§ 174lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Seega kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga. 14. Kuna kostja on taotlenud, et hageja tasuks kostjale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi, tuleb hagejalt kostja kasuks lisaks menetluskuludele

§ 177

lg 4 alusel mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik