KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. september 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-19-9595 Tsiviilasi L. K. hagi K. K. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. K., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxxxx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx Kostja K. K., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 04.09.2019 RESOLUTSIOON Rahuldada L. K. hagi. Lahutada L. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. K. (K., isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuses xx.xx.xxxx, abieluakt nr xxx. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 25.06.2019 esitas hageja L. K. kohtule hagiavalduse K. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xx xx xxxx Pärnu Maavalitsuses. Lahus elatakse 7 aastat, pooltel on ühised lapsed A. (sünd. xxxx) ja M. (sünd. xxxx), kes elavad hagejaga. Kostja laste ülalpidamiseks elatist ei maksa ega ole nõustunud abielu perekonnaseisuasutuses lahutama. Kohus kuulas pooled 04.09.2019 kohtus isiklikult kohtueelistungil ära. Pooled kinnitasid, et varalisi või laste hooldusõigust puudutavaid vaidlusi neil ei ole ning hageja jäi oma Tsiviilasi nr 2-19-9595 hagiavalduse juurde. Kostja kinnitas, et lahus on elatud kuus aastat ning selle tingis tema iseloom, kuid ta ei soovi lahutada ja on korduvalt püüdnud hagejalt vabandust paluda. Samas ei pidanud võimalikuks abielu taastamist ega leppimisaja andmist. Lapsi näeb kostja enda sõnul korra nädalas. Hageja selgitas, et senini on abielu lahutamine edasi lükkunud just laste tõttu, kuid nüüd on ka nemad soovinud, et ema lahutaks. Hageja lisas, et on kahel korral kirjutanud hagi lahutamiseks kohtusse, kuid ei ole laste tõttu seda sisse andnud. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled on elanud lahus vähemalt kuus aastat ja kuigi kostja sooviks abielu jätkata, ei näe ta ka ise võimalusi abielu taastamiseks. Poolte ühised lapsed, kes elavad hagejaga, on ise leidnud, et lahutus on õige lahendus. Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.