Menetluskulu palub hageja jätta poolte enda kanda. Hageja palub
juunil 2019 makstud 700 eurosest riigilõivust pool so 350 eurot. 4. Vastuseks hageja hagist loobumise avaldusele märgib kostja, et ei oma vastuväiteid hagist loobumise avaldusele ja menetluse lõpetamisele, kuid omab vastuväiteid hageja taotlusele jätta menetluskulude poolte endi kanda.
lg 3 kohaselt, kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja taotleb enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Vastavalt
lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on seisukohal, et kõik kostja menetluskulud, mis on seotud käesoleva menetlusega tuleb välja mõista hagejalt, vastavalt seadusele. Ei esine ühtegi alust, miks jätta menetluskulud poolte endi kanda ning mitte kohaldada
Hageja ei ole küll esitanud põhjendusi, miks ta on hagist loobunud ning neid ei ole tarvis seaduse kohaselt ka esitada, kuid kostja rõhutab, et on nii oma vastuses hagile, kui seisukohas juhtinud kohtu tähelepanu, et hagi on esitanud vale hageja ning seega tuleks menetlus lõpetada ja menetluskulud jätta hageja kanda, kuna seoses vale isiku poolt hagi esitamisega, on kostja täiesti põhjendamatult kandnud temale päris suuri kulusid, et enda õiguste eest seista. Kostja ei oma juriidilisi teadmisi ja lepingulise esindaja teenused olid kostjale vajalikud, eriti kui teda sooviti hageda vale isiku poolt, kellel kostjaga puudub puutumus. Seega on igati õiglane menetluskulud välja mõista hagejalt, vastavalt
Hageja esitab menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud antud tsiviilasjas menetluskulusid kokku 540 eurot, seda 4,5h eest (tunnihind 120 eurot). Hagejale on esitatud AB Mõttus poolt arve nr 070919, millest 540 eurot on esitatud käesolevas tsiviilasjas esindamise eest. Menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. 4,5h sisaldab nii hagiavalduse, kui mahukate lisadega tutvumist ja analüüsi, kliendiga arutelusid, kui vastuse ja seisukohtade koostamist. Täpsem spetsifikatsioon nähtub lisatud arvelt. Kõik kulud, summas 540 eurot, on seotud antud tsiviilasja menetlusega. Seega, lähtudes eelnevast kostja teatab: 1) Kostja on nõus hageja hagist loobumise avaldusega ja menetluse lõpetamisega; 2) Kostja taotleb enda menetluskuludena kindlaks määrata summa 540 eurot ning kõik menetluskulud välja mõista hagejalt.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
). Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.
lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.
150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Seega on põhjendatud tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi 4.lõike järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd antud juhul hageja loobus hagist, peab ta hüvitama kostjale menetluskulud
Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata
lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14; 3-2-1-39-16, p 13). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esindajakulude hüvitamise nõue on 02.07.2019 töölõigu (vastus hagiavaldusele) ajakulu osas (2 tundi) ülepaisutatud. Võttes arvesse hagile esitatud vastuse sisulist teksti (1,5 lk A4), asjaolu, et kostja märgib kõnealuses dokumendis korduvalt, et tegemist ei ole sisulise vastusega, ei saanud nimetatud õigusteenuse töölõigu peale kuluda kohtu hinnangul rohkem kui 1 tund. Mõistlikuks tunnitasuks saab pidada 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindajakuluks 3,5 tunni ulatuses summas 420 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.