Obsah (8)

§ 22§ 3§ 15§ 31§ 1§ 171§ 2§ 91

2-19-9246 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2019. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9246 Tsiviilasi S O avaldus enda pankroti v

§ 22lg-st 2 ja 5 tulenevate ülesannete täitmine.

Teha kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara võõrandamise ja koormamise keelumärked, arestida võlgniku rahalised vahendid krediidiasutustes ning keelata võlgnikul ilma halduri nõusolekuta vara käsutamine (käsutuskeeld). Peatada võlgniku suhtes toimuv (-ad) sundtäitmine (-sed). Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumääruse haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 5.juuli 2019 .a algusega kell 12.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare. Kohustada võlgnikku isiklikult osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 1 2-19-9246

1. Teha käesolev määruse resolutsioon (p-d 1-9, 10) ja edasikaebamise kord teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
2. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõuet mis on esitatud peale 2 kuu möödumist, võidakse kaitsmisele mitte võtta. 12.Määrus kuulub täitmisele viivitamatult.
3. Edastada kohtumäärus võlgnikule ja materjalidega. pankrotihaldurile koos pankrotiavalduse Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik
4. S O esitas 18.06.2019 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, milles palub:
5. Algatada füüsilisest isikust võlgniku S O (isikukood XXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus ja kuulutada välja S O (isikukood XXXXXXXXXXX) pankrot.
6. Algatada S O (isikukood XXXXXXXXXXX) suhtes kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Tulenevalt Pankrotiseaduse §-st 13 lg 1 põhistab avaldaja oma maksejõuetuse tekkimist järgnevalt: Võlgade sissenõudmiste tasumisega sattusin raskemasse olukorda pärast seda, kui vanade võlgade sissenõudmiseks hakati otse töötasust maha võtma umbes 200 - 250 eurot kuus, alates september 2017.a. Kahjuks ei suutnud kuidagi enam aru saada vanematest võlanõuetest Aktiva Finants OÜ, Castovanni, mis tekitasid lootusetuse tunnet ja trotsi. Lisaks sellele võetakse pangaarvelt veel mahaarvamisi. Mul hakkas kaduma igasugune arusaam kuhu ja kui kaua mingid rahad töötasust ja pangaarvelt täiendavalt maha lähevad. Mul on raskusi suhtlemisel ametnikega, sest ei oska ennast väljendada ja ei mõista hästi mulle saadetud kirjade keerulist sisu. Noore mehena tunnen piinlikust selle tõttu suhelda ametnikega, nii suuliselt kui kirjalikult. Elan tööandja elamispinnal ahjuküttega korteris. Korteris olevad ahjud ei võimaldanud puukütet kasutada, lagunenud. Seda kinnitas ka kohal käinud korstnapühkija. Möödunud talv tekitas olukorra, kus elamispinda oli vaja kütta elektriga, millele lisandus suur kulu, keskmiselt 160.- eurot kuus. Seda ei osanud ette näha. Soojapuhurit ei onud enam võimalik järelejäänud rahaga soetada. Kuna perre sündis XX XXXXXXXXXX laps (XXXX) siis suurenesid kulutused ka lastele. Viimane talv lisandusid XXXXXXXXXXXX lasteaiamaksud. Kõik see on tekitanud olukorra kus olen jõudnud punkti mis tundub minu jaoks väljapääsmatu. Sellisel viisil võlgade tasumine on mulle ülejõu ja mõjutab igapäevast elementaarset toimetulekut. Olen pidanud püsivat töökohta alates 2013 aastast ja siiani täitnud tööandja antud ülesandeid. 2 2-19-9246 Arvan, et maksejõuetuse peamine põhjus on olnud kunagi tehtud valed eluotsused, kergeusklikus ja oskamatus ennast ära majandada (st. ülejõu käivate kohustuste võtmine). Seetõttu leian, et olen maksejõuetu ja see olukord ei ole minu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (lisa 1 – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta). Avaldajal ei ole realiseeritavat kinnis- ega vallasvara (lisa 2 – varade nimekiri). Avaldaja töötab XXXXXX ja tema keskmine netopalk on seal ca 550-570 eurot ja seda ka juhul kui ta teeb ületunde (lisa 3 – konto väljavõte). Seetõttu leiab avaldaja et oma sissetulekutest ta ei suuda katta võlgnevusi võlausaldajate ees ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja on maksejõuetu. Kokkuvõttes leiab avaldaja, et pikaajalise maksejõuetuse peamine põhjus on kunagi tehtud valed eluotsused, kergeusklikus ja oskamatus ennast ära majandada (st. ülejõu käivate kohustuste võtmine), samuti suhteliselt väike sissetulek, et katta oma elukaaslase ja ülalpeetavate normaalsed vajadused. Seetõttu on võlgnik maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldusele lisatud võlgade ja varade nimekirjast nähtub (lisa 4 – võlgade nimekiri ja lisa 5 maksekäsud), et võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu vähemalt kogusummas 8600,77 eurot. Võlgnik ei tea avalduse esitamise seisuga, kui palju on võlausaldajad lisanud võlgadele viiviseid, seetõttu võib võlgnevuse kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel täpseid sissenõudekulusid (kohtutäiturite tasud, inkassode menetluskulud). Varasid võlgnikul ei ole, mida saaks võlgade katteks realiseerida. Et viivised enam ei suureneks ja võlgadele ei lisanduks ebamõistlikke menetluskulusid, on ka majanduslikult võlgnikul ainuõige esitada pankrotiavaldus. Sellega seoses palub avaldaja välja kuulutada eraisiku pankrot. Samuti palub avaldaja algatada kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Avaldaja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitab avaldaja, et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtumääruse põhjendused 2. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võib järeldada, et võlgniku vara ja piisava sissetuleku puudumine ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine ebapiisav sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3 2-19-9246 Tulenevalt

§ 15

lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole välistatud, et antud juhul esineb alus menetluse raugemiseks, kuid samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed

§ 171lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt

§ 91

lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4