KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-19-9228 Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2019, Pärnu Tsiviilasi E.K. (K.) h

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on osaühingu E.K. hagi E.P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. 22.11.2019 saabus kohtule E.K.eesindaja Andrus Posti ning E.P. poolt 21.11.2019 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. 29.11.2019 esitasid pooled kohtule täpsustatyd kompromisslepingu, mis on E.K. esindaja Andrus Posti ning E.P. poolt 28.11.2019 digitaalselt allkirjastatud. Pooled on jõudnud võlgnevuse summas ja selle tasumise korras, samuti menetluskulude hüvitamises kokkuleppele, paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani määruse kättetoimetamisest arvates.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.

1. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. Kohus selgitab, et kompromissi tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kinnitatava kompromissi tekstis sisalduvaid viiteid kompromissi tingimuste numbritele. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on menetluskulude jagamises kokku leppinud selliselt, et kostja kohustub tasuma kokku poole hagi esitamisel nõutavast riigilõivust – sellest hageja poolt tasutud 75 eurot 2

§ 147

lg 3 näeb ette, et kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 9.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 3 näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

1. Praeguseks on tekkinud olukord, kus riigil on nõudeõigus E.K. vastu 250 euro vähemtasutud riigilõivu tasumiseks. Kompromissis on pooled kokku leppinud, et kostja kanda jääb kokku pool asjas nõutavast 325 euro suurusest riigilõivust, kokku 162,50 eurot, millest kostja hüvitab hagejale 75 eurot ja 87,50 eurot kohus mõistab kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks.
2. Hagiavalduselt nõutavast riigilõivust pool (162,50 eurot) jääb hageja kanda ja tuleks temalt

§ 147lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista.

Kui E.K. selle summa riigile tasub, tekib tal omakorda õigus nõuda riigilt

§ 150

lg 2 p 1 alusel menetluses tasutud riigilõivust poole, ehk 162,50 euro, tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Seetõttu kohus leiab, et mõistlik on E.K. vabastada 162,50 euro tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. 12.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Arvestades, et pooled sõlmisid kompromissi, kostja on kirjalikus vastuses kohtule andnud mõista, et tema rahalised vahendid on piiratud, annab kohus kostjale võimaluse tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud võrdse suurusena osamaksetena kuue kuu jooksul (14,58 eurot kuus) iga kuu 10.kuupäevaks alates kohtumääruse jõustumise kuule järgnevast kuust. 13.

§ 179

lg 9 alusel kohus märgib määruses, et kostja on kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 päeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 3