Obsah (5)

§ 376§ 230§ 367§ 162§ 174

2-19-9052 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2019.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9052 UTA spółka z o

§ 376lg 4 p 2) ning otstarbekas on need lahendada ühes menetluses.

Asjas puudub vaidlus, et kostja viidatud arveid tasunud pole. Seega on kostja rikkunud arvete tasumata jätmisega 25.10.2018 sõlmitud lepingu punkti 2.

1. ja üldtingimuste punkti 3.
2. (VÕS § 401 lg 1, § 82 lg 1 ja § 100). Et kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt arvete tasumist kogusummas 60 907,37 eurot (VÕS § 108 lg 1). 3.
3. Kostja märgib, et poolte vahel on kokkulepe, et tagastatud käibemaks tasaarveldatakse kostja tasumata arvetega ning arvete lõplik tasumine toimub peale käibemaksu tagastuse laekumist. Hageja sellise kokkuleppe olemasolu ei tunnista. Hageja ei eita, et kostja käibemaksu tagastus laekub hagejale, kuid sellest olenemata on tõendamata, et hagejal ja kostjal oli arvete tasumiseks teistsugune kokkulepe, kui oli lepingus kokku lepitud, st et hageja arvete tasumine oli sõltuvusse seatud kostja käibemaksu tagastusest. Kostja pole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit sellise kokkuleppe olemasolu kohta ega välja toonud mingeid faktilisi asjaolusid, millest võiks järelduda suulise kokkuleppe olemasolu. Ka hageja on eitanud sellise kokkuleppe olemasolu ning kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on hageja oma sellist seisukohta selgitanud ka kostjale (23.05.2019 e-kiri kostjale, tl 14). Et kostja vastuväide hageja nõudele põhineb kõnealuse kokkuleppe olemasolul, tulnuks just kostjal esitada kohtule asjakohased tõendid sellise kokkuleppe olemasolu kohta (

§ 230lg 1).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 60 907,37 eurot.

1. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punkti 3.
2. kohaselt tuleb arvete tasumisega viivitamise korral tasuda viivisinterssi määraga 0,08% kalendripäeva kohta. Hageja on soovinud, et kohus mõistaks kostjalt välja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2937,03 eurot. Hageja soovib viivise väljamõistmist tulenevalt arvete numbriga 41766808, 41792421, 41828169, 41840507, 41880097 ja 41940927 tasumisega viivitamise eest. Hageja on viivist arvestanud kuni hagi esitamiseni ning on kohtule esitanud järgneva viivisearvestuse: • arve nr 41766808 summas 39581,50 eurot, maksetähtaeg 20.04.2019 (viivis 0,08% viivitatud päevi 53) kokku viivis 1677,98 eurot. • arve nr 41792421 summas 7627,27 eurot, maksetähtaeg 30.04.2019 (viivis 0,08%, viivitatud päevi 43), kokku viivis 262,20 eurot. • arve nr 41828169 summas 23379,95 eurot, maksetähtaeg 5.05.2019 (viivis päevas 0,08%, viivitatud päevi 38) viivis kokku 710,60 eurot. • arve nr 41840507 summas 2058,62 eurot, maksetähtaeg 14.05.2019, (viivis päevas 0,08%, viivitatud päevi 29), viivis kokku 47,85 eurot. • arve nr 41880097 summas 11 705,86 eurot, maksetähtaeg 20.05.2019 (viivis päevas 0,08%, viivitatud päevi 23), viivis 215,
3. • arve nr 41995258 summas 3 621,12 eurot, maksetähtaeg 4.06.2019 (viivis 0,08%, viivitatud 4 2-19-9052 päevi 8) viivis kokku 23,
4. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud viivisearvestus on arvestuslikult õige. Asjas puudub vaidlus, et kostja on rikkunud hageja väljastatud arvete maksmise kohustust (vt otsuse p-i 3). Seega on VÕS § 113 lg-st 1 ning lepingu üldtingimuste punktist 3.
5. tulenevalt põhjendatud hageja viivisenõue summas 2937,03 eurot. 4.1.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja soovib viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses määras 0,08% päevas. Et hageja on menetluse kestel teatanud, et kostja on osa põhinõudest menetluse kestel tasunud, tuleb kohtu hinnangul otsuse õige täitmise huvides määrata kindlaks viivise summa kuni otsuse tegemiseni. Kuna puudub vaidlus, et kostja oli viivituses arvete tasumisega kuni 03.09.2019 algses hagiavalduses esitatud ulatuses, tuleb viivis välja mõista hagi esitamisest arvates kuni 03.09.2019 arvestatuna algselt põhinõude summalt 88 067,24 eurot. Alates 13.06.2019 kuni 03.09.2019 on põhinõudelt lepingujärgne viivis seega kokku 5847.66 eurot. Alates 04.09.2019 kuni 14.11.2019 tuleb viivist arvestada lepingujärgses määras põhivõlgnevuse summalt 60 219,93 eurot (hageja pole soovinud arve nr 42056401 osas viivise väljamõistmist). Viivis sellelt summalt arvestatuna on 3468.67 eurot. Seega tuleb kuni kohtuotsus tegemiseni välja mõista viivis summas 9316,33 eurot (5847.66+3468.67). Edasi mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudelt. Menetluskulud 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 5.1.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Esitatud menetluskulude nimekirjast (tl 35-38) on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 1500 eurot. Õigusabi hagiavalduse koostamise eest on 250 eurot (materjali kogumine, asjaolude selgitamine kliendiga ja analüüs 1h, hagiavalduse koostamine ja edastamine 1,5h, kokku 2,5h, ühe tunni maksumus 100 (lisandub käibemaks)). Kokku on hageja menetluskulud 1750 eurot. Hageja kinnitab, et eeltoodud kulud on seotud antud tsiviilasjaga. Arvestades asja mahtu, on kohtu hinnangul 2,5 tunnine ajakulu õigusabile põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1750 eurot, millest 1500 eurot moodustub riigilõiv ja 250 eurot õigusabi kulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5