Obsah (9)

§ 394§ 187§ 407§ 444§ 174§ 162§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-109769 Tsiviilasi Swedbank AS hagiavaldu

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 2 Tsiviilasi nr 2-19-109769 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtumenetluse käik

1. 29.05.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrusega lõpetati hageja nõude menetlemine kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hageja nõue anti üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 11.06.2019 esitas hageja kostja vastu hagi, mille kohus 13.06.2019 määrusega menetlusse võttis.
3. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja Elvi Haas 11.08.2017 laenulepingu nr 17104038-VL, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 1200 eurot intressimääraga 23% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.08.
4. Laenusaaja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Laenusaaja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Laenusaaja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3). Kui arvelduskontol ei olnud laenusumma tasumise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (lisa 2). Hinnakirja järgi on hagejal pärast laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist (s.h pärast lepingu pangapoolset ülesütlemist) õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 23% aastas, s.o 0,064% päevas. Laenusaaja suri 25.08.
5. Laenusaaja pärija on tema tütar E.H. (kostja). Seega on pärimisseaduse kohaselt laenusaaja õigused ja kohustused üle läinud kostjale, kes ei ole hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. 19.02.2019 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingust tulenev võlgnevus kokku 1265,24 eurot, millest põhivõlgnevus 1058,54 eurot, intressi võlgnevus 142,12 eurot, viivise võlgnevus 64,58 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,064 % päevas arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1058,54 eurolt) alates 12.06.
6. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 225 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 3 Tsiviilasi nr 2-19-109769 menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. suurust
7. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 13.06.2019 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 13.06.2019 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks olid asjaolud, et maksekäsu kiirmenetluses oli kohus proovinud tulemuseta dokumente kostjale kätte toimetada nii avaldaja antud aadressidele Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx, kui ka e-posti aadressidele xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx@eesti.ee, kuid kõik kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt puuduvad neil andmed E.H.i elukoha kohta. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 29.06.
8. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 12.07.
9. Kostja hagile vastanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot, s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177lg 4 kohase taotluse.

9.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 10.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole 4 Tsiviilasi nr 2-19-109769 kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5