2-19-8038/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. augustil 2019 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-19-8038 Tsiviilasi P.L.’i hagi A.L.’i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja: P.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx , Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: A.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris: Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2019 , Pärnus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada P.L.’i hagi A.L.’i vastu.
4. Lahutada P.L.’i (sünd. xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) ja A.L.’i (sünd. xxxxxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Ardo Keskküla poolt xxxxxxxxxxx (abieluakt nr 2).
5. Kostja A.L.’il säilib praegune perekonnanimi „L.“ (alus: Nimeseaduse § 11 lg 1).
6. Edastada kohtulahend peale jõustumist 10 päeva jooksul kande tegemiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 27.05.2019 esitas P.L. kohtule hagiavalduse A.L.’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxxx ja poolte kooselu lõppes
7. aastal. Kostja kolis vabatahtlikult ühisest kodust välja uuele aadressile Pärnu linnas. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega perekonnaseisuametis, mistõttu hageja pöördub abielu lahutamiseks kohtusse. 19.06.2019 kohtuistungil hageja jäi avalduse juurde, selgitas, et tal on juba 5 aastat uus elukaaslane. Kostja vaidles vastu, leides, et lahutuse avaldus tuli temale järsku, pidas abielu Tsiviilasi nr 2-19-8038 jätkamist võimalikuks, soovib hagejaga koos elada. Kostja soovis ka varalisi asju läbi rääkida. Kohus määras uue istungiaja, kuna üks pooltest soovib vara jagamist läbi rääkida ning leppida. 23.08.2019 kohtuistungil hageja jääb esitatud avalduse juurde ja palub abielu lahutada. Vahepeal on ühe korra kostjaga telefoni teel suhelnud, kuid leppinud ei ole. Poolte abielulised suhted lõppesid 2014.a v 2015.a, sellest ajast elavad eraldi. Kui hakkavad ühisvara jagama, siis tuleb uus kohus. Hageja leiab, et leppimine ei ole võimalik, kuna temal on uus elukaaslane. Kostja jätkuvalt abielu lahutada ei soovi, abielu laulatati Xxxxxxxxxxx õigeusu kirikus 2005.a, abielulised suhted lõppesid 2013.a, kui kostja tuli Pärnusse ja ostis korteri. See on õige, et hagejal on uus elukaaslane. Selgitas, et töötasid ühises firmas – ostsid masinaid ning ehitasid hooneid. Vara jagamise nõudega kostja kohtu poole pöördunud ei ole ja momendil vara jagamist ei taotle. Abiellumisel muutis kostja perekonnanime, mille soovib peale lahutust alles jätta. Kostja saab aru, et leppimine ei ole neil võimalik. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Abielust alaealisi lapsi ei ole, ühisvara jagamist pooled käesolevas menetluses ei taotle. Pooled on elanud lahus vähemalt neli aastat (hageja teatel alates
8. v
9. aastast, kostja teatel alates
10. aastast), hageja leppida ei soovi, kuid kostja ei ole nõus abielu lahutama vabatahtlikult perekonnaseisuasutuses ning hageja on pöördunud hagiga kohtusse (alus PkS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele abinõud abielu taastamiseks olukorras, kus hagejal on juba mitu aastat teine elukaaslane ning vaatamata kohtu poolt menetluse kestel antud kahekuisele täiendavale leppimise ajale ei pea hageja leppimist ega abielu jätkamist võimalikuks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja taotles istungil säilitada tema praegune, abieluaegne perekonnanimi. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Kostja A.L.’i perekonnanimeks jääb „L.“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks asjas on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 2