Obsah (10)

§ 433§ 178§ 187§ 428§ 429§ 432§ 150§ 173§ 168§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Pärnu Tsiviilasja number 2-19-7756 Tsiviilasi V. T. hagi J.

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast Tsiviilasi nr 2-19-7756 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. V. T. esitas 22.05.2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse J. V. vastu, milles palub määrata DNA ekspertiis isaduse tuvastamiseks ja esitada ekspertiisile küsimus kas kostja põlvneb hagejast. Pärnu Maakohus võttis pärast puuduste kõrvaldamist 25.06.2019 hagi menetlusse. Kostja 04.07.2019 seisukohas ei vaielnud vastu DNA testi määramisele. Ekstertiisiakti nr 19E-GE0802 kohaselt on hageja 99,999999992% tõenäosusega kostja bioloogiline isa.
2. Hageja esitas 25.09.2019 avalduse hagist loobumiseks, palus jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ning tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 150 eurot.
3. Kostja nõustus 28.09.2019 menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, esitas menetluskulude nimekirja ning palus enda menetluskulud summas 216 eurot jätta hageja kanda. 4.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine

§ 429lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

5. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel 22.05.2019 riigilõivu 40,00 eurot ja 06.06.2019 riigilõivu summas 240 eurot. Tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 2 ja lg-st 4 tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 150,00 eurot. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Erisuse sätestab

§ 164

lg 11, kuid käesolevas asjas kohus hagi sisuliselt seoses hagist loobumisega läbi ei vaata. Kohtu hinnangul on õiglane ja õige jätta käesolevas asjas menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei nõustu kostja hinnanguga, et tulenevalt ekspertiisi tulemustest on hageja kohtusse pöördunud põhjendamatu hagiga. Põhjendamatu hagiga oleks tegemist siis, kui kostjaga koos elav vanem oleks olnud valmis vabatahtlikult DNA ekspertiisi teostama ning hageja ei oleks sellega nõustunud. Selliseid argumente ei ole kostja esitanud. Seetõttu kohus leiab, et kostja kulude väljamõistmine hagejalt oleks ebaõiglane ning jätab menetlusosaliste kantud kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik